Koduhäbi – nähtamatu tunne, mis elab ka eestlaste kodudes

Segamini kodu, tolmused nurgad, kuhjuvad paberivirnad ja lõpetamata remont võivad tekitada tunde, et oled läbikukkunud. See tunne, mida paljud meist tunnevad, aga harva sõnastavad, kannab nime koduhäbi.

Koduhäbi ei ole lihtsalt piinlikkustunne külaliste ees – see on sügavam, sageli sõnastamata hirm, et meie kodune olukord peegeldab midagi meie väärtuse kohta inimesena. Et oleme mingil moel „valed“ või „ebapiisavad“.

See postitus jätkab Korralooja varasemat käsitlust teemal „Koduhäbi – mis see veel on?“ ning toob lisaks kultuurilise vaatenurga, praktilised tööriistad ja mõistmise, kuidas koduhäbi meid mõjutab – ja kuidas sellest lahti lasta.

Mis see koduhäbi siis täpsemalt on?

Mõiste koduhäbi (soome keeles kotihäpeä) lõi 2018. aastal Soome kultuuriajaloolane ja korrastaja Ilana Aalto. Ta defineeris selle kui hirmu saada hinnatud või mitteaktsepteeritud selle põhjal, milline näeb välja meie kodu. Tegu ei ole pealiskaudse esteetikaküsimusega, vaid sügavalt isikliku, kultuuriliste normide ja sisemiste uskumustega seotud tundega.

Koduhäbi võib olla seotud sellega, et kodu pole korras, sisustus on ajale jalgu jäänud, lastel mänguasjad laiali või lihtsalt energia puudub, et kõike korraga korrastada. Tegelikkuses aga räägib see meie igatsusest aktsepteerimise, turvalisuse ja rahu järele – sellisena nagu me oleme.

Koduhäbi Eesti kontekstis

Kuigi koduhäbi mõiste on Soomest pärit, elab see sama nähtus ka Eesti kodudes. Meie kultuuris on palju vaikimist, ise hakkama saamise nõuet ja sügavat soovi mitte kellelegi koormaks olla. Kodu on meie privaatsuse kindlus – ja just seetõttu võib olla raske tunnistada, et ka seal võivad olla asjad korrast ära.

Lisandub ka põlvkondlik pärand: sõjajärgne vaesus, ellujäämise vajadus ja „äkki läheb veel vaja“ mõtteviis. Kodudesse kogunes esemeid, kuid tundeid ja lugusid nende taha enamasti ei jagatud. Ja kui segadus kasvas üle pea, tuli lihtsalt pingutada rohkem – mitte abi paluda.

Korralooja vaatenurk: koduhäbi ei tähenda, et oled lohakas või laisk

Korraloojana näen sageli, kuidas koduhäbi hoiab inimesi tagasi. Inimesed ütlevad:
„Ma ei saa veel sind kutsuda – ma peaksin enne kodu korda tegema.“
„Mul on häbi, et olen lasknud sel nii minna.“
„Ma ei tea, miks ma ei suuda loobuda.“

Koduhäbi ei teki segadusest, vaid sellest, mida me enda kohta sellest segadusest välja loeme. Ja see tõlgendus on sageli karmim kui ükski külalise pilk. Koduhäbi ütleb: „Sa oled laisk. Sa ei saa hakkama. Sa oled halb ema/inimene/perenaine.“

Aga korrastamise protsess saab olla hoopis vastupidine kogemus: see võib kinnitada, et sa oled piisav. Et sa väärid selgust, lihtsust ja kergust. Et sul on õigus küsida abi. Et sa ei pea oma väärtust tõestama läbi puhastatud aknaklaasi või perfektse diivanipadja.

Kuidas koduhäbi vähendada?

Siin on mõned Korralooja soovitused:

1. Anna endale luba kodu mitte häbeneda

Sinu kodu on elu keskpunkt, mitte näidissaal. Kui see on täis tegevusi, emotsioone ja liikumist, on see märk elust, mitte häbist.

2. Küsi: Kelle jaoks?

Kui tunned, et pead midagi muutma, küsi: „Kas ma teen seda endale või teistele?“ Kui vastus on „et teised ei mõtleks halvasti“, tasub selle üle sügavamalt mõelda.

3. Alusta väikestest sammudest

Koduhäbi kasvab tihti segaduse mahuga. Võta üks riiul, üks kast, üks sahtel. Viis minutit päevas muudab rohkem kui korrapäratu suurpuhastus kord aastas.

4. Jaga oma tundeid

Räägi sõbraga. Kirjuta päevikusse. Või kirjuta mulle. Koduhäbi kahaneb valguse käes – see, mida me varjame, paisub. See, mida me jagame, muutub kergemaks.

5. Ära võrdle

Naabrinaine Malle võib kasvatada viit last ja hoida kodu läikivana, aga sina elad oma elu. Koduhäbi tekib sageli võrdlemisest. Teiste kodud on nende vajaduste, energia ja väärtuste järgi loodud.


Lõpetuseks

Koduhäbi ei ole isiklik läbikukkumine – see on kultuuriline nähtus. Aga sul on võimalus seda mustrit muuta. Mitte sundida end rohkem pingutama, vaid pakkuda endale leebust ja mõistmist. Koduhäbi hakkab hajuma seal, kus inimene väärtustab ennast empaatia, mitte hinnanguga.

Kui see tekst sind kõnetas, siis tea: sa ei ole ainus ja sa ei pea seda koormat kandma, vaid sul on võimalus valida kergem ja selgem elu. Meil on alati valik.