Kodu ei ole lihtsalt koht, kus me elame. Kodu on keskkond, mis mõjutab otseselt seda, kuidas me tegutseme, kui palju energiat meil päeva jooksul kulub ja millised harjumused meil kujunevad.

Sageli mõeldakse korrastamise all lihtsalt ilusat kappi, korras riiuleid või minimalistlikku kodu. Aga ausalt öeldes ei ole see minu jaoks kunagi olnud peamine. Minu jaoks on olulisem küsimus: kas ruum toetab meie igapäevaelu või väsitab meid.

Kui kodune keskkond on korratu, täis juhuslikke esemeid ja ilma selge süsteemita, kasvab märkamatult ka vaimne koormus. Päeva jooksul tuleb teha sadu väikeseid otsuseid: kuhu midagi panna, kust midagi leida, kas midagi alles hoida või ära anda.

Need on väikesed otsused, aga neid on palju. Ja mida rohkem selliseid mikrootsuseid tuleb teha, seda vähem jääb energiat päriselt olulisteks asjadeks.

Seetõttu ei ole korrastamine minu jaoks kunagi lihtsalt asjade liigutamine ühest kohast teise.
Korrastamine tähendab keskkonna kujundamist nii, et igapäevane elu muutuks lihtsamaks.

Ruum kujundab meie käitumist rohkem, kui me arvame

Inimese harjumused ei teki ainult tahtejõu abil. Väga suur roll on keskkonnal.

Kui midagi on lihtne teha, hakkame seda tegema.
Kui see on keeruline või nõuab liiga palju samme, jääb see sageli tegemata.

Näiteks:
kui spordiriided on kapi kõige tagumises nurgas, nõuab trenni minek rohkem pingutust. Kui need on aga nähtavas ja kergesti ligipääsetavas kohas, on otsus liikuma minna palju lihtsam.

Sama kehtib ka koduste igapäevatoimingute kohta. Kui köögis puudub loogiline süsteem, muutub toidu valmistamine ajakulukaks ja stressirohkeks. Kui igal asjal on oma koht ja tööprotsessid on läbi mõeldud, muutub sama tegevus palju sujuvamaks.

Keskkond ei ole neutraalne.
See kas toetab meie harjumusi või töötab nende vastu.

Halb süsteem tekitab halbu harjumusi

Väga tihti süüdistavad inimesed end distsipliini puudumises. Tegelik põhjus on aga sageli süsteemides.

Kui kodus puudub toimiv struktuur, tekivadki mustrid, mida hiljem nimetatakse „halbadeks harjumusteks“.

Näiteks:

• riided kogunevad toolile, sest kapis ei ole neile lihtsat kohta
• paberid kuhjuvad lauale, sest nende jaoks pole selget süsteemi
• köögipind täitub esemetega, sest sahtlid on üle koormatud

Sellisel juhul ei ole probleem inimeses.
Probleem on keskkonnas, mis ei toeta igapäevast elu.

Hea süsteem aitab nii, et sa ei pea kogu aeg mõtlema. Kui asjad on loogiliselt paigas ja seal, kus neid päriselt kasutatakse, on korda palju lihtsam hoida.

Korrastamine vähendab vaimset koormust

Segadus meie ümber mõjutab meid rohkem, kui me arvame. Kui ruumis on palju asju, mis tõmbavad tähelepanu, tekib ka peas kergemini väsimus ja üleküllus.

Isegi kui me seda alati ei teadvusta, hajub tähelepanu sellises keskkonnas kiiremini.

Sellepärast ei ole korrastatud kodu ainult silmale ilus. See aitab ka vaimul puhata. Kui kodus on vähem müra ja rohkem selgust, on ka endal kergem olla.

Minu jaoks võiks kodu olla koht, kus saab päeva lõpuks välja hingata ja akusid laadida. Mitte koht, mis koormab veel rohkem.

Vähem asju, rohkem toimivust

Mida rohkem on kodus asju, seda raskem on korda hoida. See on hästi lihtne põhimõte, aga minu meelest väga tõene.

Üleküllus teeb isegi hea lahenduse kohmakaks. Asju on lihtsalt nii palju, et süsteem ei saa enam hästi toimida.

See ei tähenda, et kodu peaks olema tühi või rangelt minimalistlik. Pigem on oluline, et igal esemel oleks oma koht ja päris eesmärk. Toimiv süsteem ei tähenda ainult seda, et sina tead, kus asjad on. Ka teised pereliikmed peaksid teadma, kust midagi võtta ja kuhu see pärast tagasi panna.

Kui asju on vähem, on ka elu lihtsam.
On vähem otsustamist, vähem otsimist ja vähem seda tunnet, et kõike on korraga liiga palju.

Siis saab kodu päriselt toetada sinu elu, mitte lisada sellele veel koormust.

Kodu kui igapäevaelu tugi

Sageli räägitakse kodust kui turvapaigast või kohast, kus perel on hea koos olla. See kõik on oluline. Aga minu jaoks on kodul ka väga praktiline tähendus.

Kodu peaks toetama meie igapäevaelu.

See on koht, kus me teeme süüa, puhkame, töötame ja elame oma pereelu. Ja kui see kõik on kodus läbi mõeldud, muutub ka elu ise sujuvamaks.

Kui kodu ei toeta meie igapäevaseid tegemisi, tekivad väikesed takistused igal sammul. Midagi on raske leida, midagi ei ole käepärast, midagi on kogu aeg jalus. Need tunduvad väikesed asjad, aga päeva lõpuks väsitavad need päris palju.

Korrastamine kujundab harjumusi

Minu jaoks ei ole korrastamine kunagi ainult kapid ja karbid.

Korrastamine tähendab seda, et kodu toimiks nii, et igapäevaelu oleks lihtsam. Et head harjumused ei nõuaks kogu aeg pingutamist, vaid oleksid loomulikud.

Kui süsteem toimib, ei pea iga päev uuesti mõtlema, kuidas midagi teha või kuhu midagi panna. Asjad on loogiliselt paigas ja kodu toetab sind märkamatult.

Mind ei kõneta korrastamise juures kõige rohkem see, kuidas kodu välja näeb. Minu jaoks on tähtis see, kuidas seal ennast tuntakse ja kui lihtne seal on igapäevaselt toime tulla.

Korrastatud kodu ei ole minu jaoks eesmärk omaette.
Eesmärk on see, et kodus oleks lihtsam elada.