ATH ja korrastamine

Mida tähendab korrastamine, kui su ajus on avatud juskui 20 vahelehte korraga?

Oled sa tundnud, et alustad midagi, aga juba paari minuti pärast oled mõtetega kuskil mujal? Et kõik tundub korraga tähtis ja päeva lõpus on tunne, et midagi pole valmis?

See on tunne, mida ma tean liiga hästi – sest mul on ATH.

Ja ometi olen ma korrastaja, kes aitab teistel luua süsteeme ja korda. Just see kombinatsioon ongi minu tugevus: ma ei räägi korrastamisest teoorias, vaid läbi omaenda kogemuse. See on minu elu.

Kui aju töötab nagu 20 avatud vahelehte

See tähendab, et:

Mõtted hüppavad pidevalt ühest teemast teise. Alustan midagi, aga juba mõne minuti pärast olen uuel rajal. See võib olla põnev, aga lõpuks kurnav, sest ükski asi ei saa valmis.
Taustal jookseb pidev sisemonoloog, mis ei vaiki. Isegi siis, kui tegelen ühe ülesandega, meenub korraga kümme muud asja. Justkui oleks peas vali taustamuusika.
Aju tuletab pidevalt meelde arveid, nõudepesu, vastamata meile. Ka puhates hüppab pähe mõni tegemata asi ja rahulikku hetke ei tekigi.
Otsustamine võtab tohutult energiat. Küsimus ei ole selles, et ma ei tea, mida teha – pigem selles, et kõik tundub korraga kõige olulisem.
Ükski tegevus ei anna täielikku rahuldust. Isegi siis, kui midagi ära teen, tundub, et kõik muu on ikka pooleli.

See tunne on mulle liigagi tuttav – kogu aeg justkui mitmes suunas korraga, aga mitte kusagil lõpuni kohal. Aga teadmine, et see ei ole laiskus, vaid minu aju tööviis, on juba iseenesest vabastav.

Tänaseks ei ole mul enam 20 vahelehte peas. Mul on korraga ehk 7–8. Ja mu arvuti töölaual on äärmisel juhul 8–10 ikooni – mitte rohkem. Need väikesed piirid, mille olen ise endale seadnud, hoiavad mu fookust ja annavad hingamisruumi.

Igapäevased hetked, mis seda kõige paremini näitavad

Pesumasin jääb käivitamata, sest köögis ootab nõudepesu.
Nõudepesu jääb pooleli, sest telefon hakkab helisema.
Telefonikõne katkeb, sest ekraanile hüppab Messengeri teade.
Vestlus jääb pooleli, sest keegi küsib süüa.

Ja nii päev möödub – ühest katkestatud tegevusest teise. Õhtul tunned, et oled jooksnud ringi, aga tulemust ei ole. Kõik tundub korraga tähtis ja peas kumiseb: „Teised saavad hakkama, miks sina ei suuda?“

See ei ole saamatus. See on lihtsalt teistsugune ajumuster.

10 viisi, kuidas ATH segab korrastamist (ja mida sellega ette võtta)

Kui aju töötab pidevas hajevil olekus, siis ka kõige lihtsamad korrastustoimingud võivad olla keerulised.

Need on 10 kõige sagedasemat takistust:

Pidev edasilükkamine. „Ma teen seda hiljem… homme… kui mul rohkem energiat on.“ Ja nii mööduvad päevad.
Olulise ja ebaolulise eristamise raskus. Kõik tundub sama tähtis – arved, nõudepesu, vastamata kirjad, laste kooliasjad, tööülesanded, külmkapp, koer, külalised, isegi omaenda söök ja uni.
Meeleolu langus. Kui tuju on nullis, tundub ka väike ülesanne ületamatu.
Motivatsiooni kõikumine. Täna hoogne koristus, homme täielik null. Püsivat joont on raske hoida.
Tähelepanu hajub. Alustad kapi korrastamist, aga raamat laual tõmbab tähelepanu. Raamat viib arvutisse, arvuti sotsiaalmeediasse… ja kapi koristus jääb pooleli.
Asjade lõpetamise raskus. Tekib mitu pooleli olevat hunnikut, aga ükski neist ei saa lõpuni tehtud.
Ajataju puudumine. Arvad, et ülesanne võtab 5 minutit, aga kulub tund – või vastupidi.
Perfektsionism. ATH-ga võib iga ülesanne tunduda „kõik või mitte midagi“. Kui ma ei saa teha ideaalselt, siis on lihtsam üldse mitte alustada. See tähendab, et isegi lihtne sahtli korrastamine võib jääda tegemata, sest peas tekib tunne: „Kui ma juba teen, siis peab kogu tuba korras olema.“ Perfektsionism ei lase näha väikseid samme kui piisavat võitu.
Ülekoormus. Iga tuba ja iga tegemata asi jookseb korraga peast läbi – köök, elutuba, esik, kapid. Kõik tahab tähelepanu, aga just see halvab ja takistab alustamist.
Enesekriitika laviin. „Ma olen laisk. Ma ei saa hakkama.“ See sisemine hääl tapab julguse veel enne, kui alustad.

Need ongi need nähtamatud takistused, mis panevad tundma, et korrastamine on ületamatu. Tegelikult pole probleem mitte sinus kui inimeses, vaid selles, kuidas aju töötab.

Korrastaja ja ATH – vastuolu või hoopis supervõime?

Olen õppinud professionaalseks korrastajaks – aitan inimestel luua süsteeme ja selgust oma kodus ja elus. Ja samal ajal elan ma ise koos ATH-ga.

See tähendab, et ma ei ole immuunne nende samade karide suhtes, millest just kirjutasin. Minu peas on ka vahel need vilkuvad vahelehed. Ka mina olen edasilükkaja, lasen end kergesti segada ja jätan asju pooleli.

Aga erinevus on selles, et nüüd, kui olen oma eripärast teadlik, olen õppinud nendega teadlikult tööd tegema. Olen loonud endale süsteeme ja õpin neid pidevalt kohandama.

Ja see ongi minu supervõime. Ma mõistan väga hästi, mida tähendab elada korrastamata peas ja korrastamata ruumis. Olen alati uskunud, et korrastamine ei ole ainult asjade kokku panemine, vaid hoopis teadmine, miks sa midagi teed. Ma pakun lahendusi, mis on mind ennast aidanud.

Mida teha, kui korrastamine tundub võimatu?

Kui su aju töötab nagu pidevalt vilkuv brauser, siis korrastamine ei saa olla täiusliku kodu saavutamine. Selle asemel tähendab see:

Süsteemide loomist. Mitte ilu pärast, vaid selleks, et aju ei peaks igat sammu meeles hoidma. Kui igal asjal on oma lihtne koht, saab aju puhata.
Ühe vahelehe korraga sulgemist. Mitte „korista kogu kodu ära“, vaid „pane nõud masinasse“. Väike samm, mis annab rahu ja jõudu edasi liikuda.
Prioriteetide seadmist. Küsimus: Mis on kõige olulisem asi, mida ma praegu ära teen?
Enesekaastunnet. See ei ole laiskus ega läbikukkumine, vaid teistsugune viis maailma kogeda.

Minu kogemus

Kui ma sain teada, et mul on ATH, muutus mu elu palju selgemaks. Ma mõistsin, miks mingid tegevused, sealhulgas ka korrastamine, ei tundunud mulle kunagi sama lihtsad kui teistele.

Tegelikult õpin ma siiani. See ongi mu igapäevane taust. Aga olen õppinud olema enda vastu leebem – näiteks siis, kui ma kohe oma autovõtmeid ei leia.

Selle asemel olen loonud endale süsteeme – lihtsaid, loogilisi ja visuaalseid –, mis aitavad mul sulgeda üleliigseid brausereid. Mul ei ole enam vaja meelde jätta, kuhu dokument panna või kus akupank parasjagu on.

Mul on vähem asju. Vähem ikoone arvuti töölaual. Vähem segajaid. Ja palju rohkem hingamisruumi.

Iga kord, kui ma teen ühe väikese sammu, sulgub mu peas üks vilkuv vaheleht. Ja läbi nende väikeste taipamiste on mul endal palju lihtsam ja parem hingata.

Sinu järgmine samm

Proovi lihtsat harjutust: vali üks asi, mis on su peas ammu „vilkunud“ – olgu see siis nõudepesu, üks riidehunnik või ühe kapi riiul. Tee see üks asi lõpuni ja märka, mis tunne pärast on.

See ongi ühe vahelehe sulgemine.
Ja iga suletud vaheleht loob sinu pähe natuke rohkem ruumi – kergemaks hingamiseks, selgemaks mõtlemiseks ja rahulikumaks eluks.

Kokkuvõtteks

ATH ja korrastamine ei ole vastuolus. Jah, tähelepanuhäire võib muuta kodu korrastamise ja igapäevaste süsteemide loomise keeruliseks. Aga see ei tähenda, et kord ja selgus oleks kättesaamatu. Vastupidi – just lihtsad korrastamise nipid, väikeste sammude haaval tehtud tegevused ja enda vastu leebe suhtumine aitavad elada rahulikumat elu ka siis, kui peas on korraga „20 avatud brauserit“.

Kui sul on ATH, siis tea: sa ei ole üksi. Korrastamine tähelepanuhäirega ei pea olema täiuslik, vaid piisavalt hea, et toetada sinu igapäevaelu. Iga suletud „vaheleht“ – olgu see nõudepesu, kapi korrastamine või arvuti töölaua ikoonide vähendamine – on samm kerguse ja vabaduse poole.

See postitus on kasulik sulle, kui otsid tuge või ideid teemadel ATH ja korrastamine, tähelepanuhäire ja kodukoristus või tahad teada, kuidas korrastada kodu väikeste sammudega. Olen jaganud oma kogemust, rääkinud edasilükkamisest, perfektsionismist ja motivatsiooni kõikumisest ning toonud välja, miks süsteemide loomine kodus on nii oluline.

Kui sul on tähelepanuhäire ja kodu korrastamine tundub keeruline, tea, et sa ei ole üksi. Lihtsad ja loogilised süsteemid, mis vähendavad segadust, aitavad igapäevaelu kergemaks muuta. Korrastamine ATH-ga ei pea olema täiuslik – piisab väikestest sammudest, mis loovad rohkem ruumi, selgust ja hingamisvabadust.