Korrastamisega seotud uskumused

Mis sind tegelikult takistab?

Kas oled märganud, kuidas mõni mõte peatab sind juba enne, kui jõuad midagi muuta?
Korrastamise puhul pole probleem sageli ajapuudus ega energia, vaid meie enda uskumused – need nähtamatud laused peas, mis ütlevad: “see pole minu teema”, “ma ei suuda”, “see on liiga suur töö.”

Tegelikult kujundavad just need mõtted meie suhte oma kodu, asjade ja iseendaga. Kui me neid ei teadvusta, hakkavad nad tasapisi juhtima meie valikuid – ja ka meie kodu seisundit.

Levinumad uskumused, mis pidurdavad korrastamist

“Ma ei suuda kunagi korda hoida.”

See lause on paljudele tuttav. Kui usud, et sinus pole “korra geen”, on lihtne tunda end läbikukkununa juba enne, kui alustad.
👉 Tegelikult on kord õpitav süsteem, mitte iseloomujoon. Kui lood enda jaoks toimiva struktuuri, püsib kord iseenesest – mitte tahtejõuga, vaid loogiliselt.

“See on alati olnud sassis.”

Kui oled elanud segaduses aastaid, tundub muutus ebareaalne.
Aga mõtle – kas sa tahaksid, et tuleviku sina elaks samamoodi nagu mineviku sina?
👉 Kord ei teki iseenesest, aga see tekib järjekindluse ja otsuse kaudu. Iga väike muutus muudab keskkonda ja meelt.

“See ei ole minu jaoks oluline.”

See on sageli kaitsemehhanism – me ei taha tunda süüd või häbi, et kodu pole täiuslik.
Aga tegelikult on kodu emotsionaalne peegel. Kui kodus on rahu, on seda lihtsam tunda ka iseendas.
👉 Korrastamine ei ole esteetika, vaid enesetunde hügieen.

“See on liiga suur ülesanne.”

Kõik tundubki suur, kui vaadata korraga tervet mäge.
👉 Lahendus on üks riiul, üks kast, üks otsus korraga.
Nii muutub mägi astmeteks ja eduelamus hakkab kandma edasi.

Kuidas uskumusi ümber kujundada

Uskumused ei muutu käsu peale – need asenduvad kogemuse kaudu.
Kui näed, et midagi toimib, hakkad uskuma, et oledki võimeline.
Siin on viis uut uskumust, mida endas teadlikult kasvatada:

  • „Ma suudan korda hoida.“
    Ma ei pea olema perfektne, vaid järjekindel.
  • „Ma olen võimeline korda looma.“
    Mu kodu on minu vastutus ja võimalus, mitte karistus.
  • „Kodu korrastamine toetab minu heaolu.“
    Kord toob rahu, mitte ainult ruumi.
  • „Iga sammuga muudan oma kodu paremaks.“
    Väikeste sammude järjepidevus on suurem kui harv suur pingutus.
  • „Ma olen väärt elama korras ja rahulikus kodus.“
    See ei ole luksus, vaid enesehooldus.

Praktiline samm täna

Võta üks mõte, mis sind kõige enam kõnetas, ja muuda see tegevuseks.
Näiteks:

Kui usun, et “see on liiga suur töö”, siis alustan ühe riiuliga.
Kui usun, et “see pole oluline”, siis mõtlen: miks on mul vaja ruumi hingata?

Korrastamine ei ole ainult asjade liigutamine, vaid mõtete korrastamine tegudeks.
Iga otsus loob ruumi – nii kodus kui peas.

💬 Lõpumõte

Iga väike samm, mille astun, toob mind lähemale kodule, mis peegeldab rahu minu sees.

Kuhu kaob aeg ja kust tulevad asjad?

Korrapärane elu ja organiseeritud kodu võivad olla kauged unistused paljudele meist, kes me elame kiire tempoga maailmas, kus aega on vähe ja nii tegevusi kui ka asju on meie elus ülevoolavalt palju. Igapäevased kohustused, tööpinged ja pidevalt muutuvad nõudmised võivad jätta meid tundma, nagu oleksime ajast maas ning ujume asjade rohkuses. Kuid kas me oleme kunagi mõelnud, kuhu täpselt kaob meie aeg ja kust need lõputud asjad ikkagi tulevad?

Kas meil on tõesti nii vähe aega?

Päevad tunduvad lendavat, jättes meid tundma, et meil pole kunagi piisavalt aega. Ajajuhtimine on muutunud üha olulisemaks oskuseks, eriti kiire elutempo ja lõputute kohustuste ajastul. Kuid kas meie tegelik probleem on ajapuudus või hoopis selle ebapiisav juhtimine? Korrastamine võib tegelikult pakkuda vastust sellele paradoksile. Mõistmine, kuidas me oma aega kulutame, võib olla esimene samm tasakaalu ja rahu leidmise suunas.

Aja korrastamine läbi ruumi korrastamise

Kodu peegeldab sageli meie sisemaailma. Kui meie füüsiline ruum on segamini, võib see peegeldada ka meie sisemist segadust ja ebakindlust. Korrastamine võib olla protsess, mis mitte ainult ei korralda meie ruumi, vaid võib aidata meil leida selgust ja rahu meie mõtetes ja südames. See võib aidata meil mõista, kuidas me kulutame oma aega ning tuvastada tegevused, mis meid tegelikult ei rahulda.

Asjade taga peituvad lood

Iga ese meie kodus omab oma lugu. Need võivad olla mälestused minevikust, emotsioonid või seosed inimestega, keda me armastame. Korrastamine ei seisne mitte ainult asjade füüsilises organiseerimises, vaid ka nende emotsionaalses mõistmises. Kui me suudame mõista, miks me mingeid asju hoiame, võime leida tee nende vabastamiseks ja vajaliku selguse saavutamiseks.

Vastutus ja valikud

Korrapärane elu nõuab vastutust. See tähendab valikute tegemist selle kohta, milliseid asju me enda ümber hoiame, kuidas me oma aega kasutame ning milliseid harjumusi me viljeleme. Korrastamine võib olla teekond iseenda vastutusele võtmise suunas, võimaldades meil olla teadlikumad oma valikutest ja seeläbi paremini juhtida nii oma aega kui ka oma ruumi.

Korrastamine on palju enamat kui lihtsalt kodu koristamine. See on teekond eneseavastuse ja enesearengu suunas, aidates meil mõista oma suhet aja ja asjadega ning viia meid lähemale tasakaalustatud ja rahulolevale elule. Aeg ja asjad võivad olla meie mõtlemist mõjutavad tegurid, kuid meil on võimalus valida, kuidas me nende teguritega suhestume. Korrastamine võib olla vaid üks samm selle teekonna alguses.

5 soovitust, kuidas korrastamisega alustada ja mõningad parimad tõhusa korrastamise nõuanded:

Seadke eesmärgid ja prioriteedid:

Mõelge sellele, mida soovite saavutada korrastamisega. Kas soovite korrastada kogu kodu või keskenduda kindlale ruumile? Määrake oma eesmärgid ja prioriteedid, et teada, kust alustada.

Loo süsteem:

Korrastamise edu võti on süsteemi loomine. Määratlege, kuidas soovite asju sorteerida ja paigutada. Kasutage märgistusi, riiulite ja sahtlite korraldajaid ning hoidke kõik omal kohal.

Otsustage, mida alles jätta ja mida loobuda:

Üks kõige raskemaid osi korrastamisel on otsustamine, mida alles hoida ja mida ära visata või annetada. Kasutage reeglit, et kui pole kasutatud aasta jooksul, siis võiks sellest loobuda.

Keskendu ühele alale korraga:

Võtke korrastamine ette ühes toas või ühel riiulil korraga. See muudab ülesande vähem hirmutavaks ja aitab säilitada keskendumist.

Olge järjekindlad:

Korrastamine ei ole ühekordne ülesanne. Planeerige regulaarsed korrastamise sessioonid, et hoida kodu korras ja ennetada asjade kuhjumist.

10 soovitust, mis võivad muuta su päeva produktiivsemaks ja nauditavamaks:

“Mida iganes sa täna teed, tee seda südamest ja täie pühendumusega. See muudab su päeva produktiivsemaks ja nauditavamaks ning toob kaasa suurepäraseid tulemusi homme.”

  1. Alusta hommikut rahulikult: Ärka natuke varem, et sul oleks aega alustada hommikut rahulikult. Võid teha mõned venitusharjutused, mediteerida või nautida aeglast hommikusööki, et päevale rahulikult ja positiivselt alustada.
  2. Sea eesmärgid päevaks: Mõtle, mida sa täna saavutada tahad. Sea endale selged eesmärgid ja prioriteedid ning keskendu nende saavutamisele.
  3. Tee nimekiri ülesannetest: Koosta nimekiri kõigist ülesannetest, mida täna teha soovid. See aitab sul järjestada oma tegevused ja tagab, et midagi tähtsat unustamata jääks.
  4. Liigu rohkem: Leia aega füüsiliseks aktiivsuseks. Võid minna lühikesele jalutuskäigule, teha venitusharjutusi või leida mõni muu viis, kuidas liikuda. See annab sulle energiat ja aitab stressi leevendada.
  5. Võta vaheaegu: Ära unusta võtta aeg-ajalt lühikesi pause. See aitab sul keskenduda ja taastada energiat.
  6. Ole tänulik: Leia hetk, et mõelda asjadele, mille üle oled tänulik. See aitab sul luua positiivset meeleolu.
  7. Kontakteeru sõprade ja perega: Helista või saada sõnum mõnele sõbrale või pereliikmele. Sotsiaalsed suhted on olulised ja see võib tuua naeratuse suule.
  8. Õpi midagi uut: Proovi midagi uut või harjuta mõnda oskust, mida soovid arendada. Olgu selleks siis uus retsept, keel või muu hobi.
  9. Lõbutse: Ära unusta lõbutseda ja teha midagi, mis sind rõõmustab. See võib olla raamatu lugemine, muusika kuulamine või midagi muud, mis sind naerma ajab.
  10. Hoolitse enda eest: Ära unusta hoolitseda enda eest. Joo piisavalt vett, söö tervislikult ja puhka piisavalt.

Iga päev on uus võimalus teha midagi head ja nauditavat. Proovi neid soovitusi ja tee oma päev eriliseks!

Miks me lükkame korrastamist edasi?

Pea igaüks meist on kogenud olukorda, kus me peame midagi tegema, kuid leiame end korduvalt asjade edasilükkamisest ja kõrvaliste tegevuste eelistamisest. See käitumismuster on laialt levinud ja võib mõjutada mitmeid eluvaldkondi, sealhulgas kodu korrastamist. Miks siis ikkagi lükkame asju edasi ja miks on meil raske alustada korrastamisega? Toon välja mõned põhjused ja soovitused:

1. Tähtsuse ja kiireloomulisuse puudumine: Üks peamisi põhjuseid, miks me edasi lükkame kodu korrastamist, on asjaolu, et me ei tunne, et see oleks hetkel piisavalt tähtis või kiireloomuline ülesanne. Sageli lükkame korrastamist edasi, sest igapäevaelu nõuab meie tähelepanu muudes valdkondades, mis tunduvad olulisemad. Seega võib korrastamine tunduda teisejärgulisena.

2. Liigne tegevuste hulk: Meie eludes on tihti liiga palju asju mida teha ja me ei suuda neid kõiki korraga hallata. Seetõttu lükkame mõnikord kodu korrastamist edasi, sest me ei näe võimalust seda lisada juba ülekoormatud ajakavasse.

3. Puuduv motivatsioon: Kui meil puudub motivatsioon korrastada, leiame palju põhjuseid, miks mitte alustada. Kui me ei näe selget kasu või rahuldust korrastamisest, on meil raske leida energiat ja motivatsiooni selleks tegevuseks.

4. Hirm ebaõnnestumise ees: Mõnikord kardame, et korrastamisel võib midagi valesti minna või et me ei suuda seda lõpule viia. See hirm ebaõnnestumise ees võib meid takistada alustamast.

5. Emotsionaalsed sidemed asjadega: Meil võib olla emotsionaalseid sidemeid teatud esemete või asukohtadega oma kodus, mis muudavad nende koristamise keeruliseks. Me võime karta, et korrastamine tähendab nendest sidemetest loobumist.

6. Ebapiisav planeerimine: Mõnikord lükkame korrastamist edasi, sest meil puudub selge plaan või strateegia selleks, kuidas alustada ja jätkata. Ilma struktureeritud plaanita võib ülesanne tunduda ülejõu käiv.

Kuidas edasilükkamist ületada ja korrastamisega alustada:

Sea eesmärgid: Määra endale selged eesmärgid ja prioriteedid. Kui mõistad, miks korrastamine on tähtis, on sul lihtsam leida motivatsiooni.

Planeeri ja struktureeri: Loo üksikasjalik plaan, kuidas alustada ja millises järjekorras erinevaid ülesandeid teha. Struktureeritud lähenemine muudab ülesande teostatavaks ja vähendab edasilükkamise tõenäosust.

Väldi ülekoormust: Ära ürita korraga kogu kodu korrastada. Jaga ülesanne väiksemateks osadeks ja keskendu ühele ruumile või piirkonnale korraga.

Leia motivatsioon: Mõtle sellele, kuidas korras kodu võib suurendada su elukvaliteeti ja heaolu. Leia isiklikud põhjused, miks korrastada.

Kaasake teised: Kaasa pereliikmeid või sõpru, kes saavad sind aidata ja motiveerida.

Alusta väikestest sammudest: Kui oled korrastamisega pikka aega viivitanud, alusta väikeste ülesannetega. Edu saavutamine nendes annab sulle vajalikku enesekindlust ja energiat suuremateks projektideks.

Ole kannatlik: Korrastamine võib olla aeganõudev protsess. Ära oota kohest muutust, vaid ole valmis järjepidevaks tööks.

Lohutuseks sulle võin öelda, et kodu korrastamise edasilükkamine on tavaline probleem, kuid õige strateegia ja motivatsiooniga on võimalik seda ületada.

Alusta väikestest sammudest, sea selged eesmärgid ja leia rõõmu korra loomisest oma kodus.

Loobumine on raske – kas õnneks?

Sageli ei suuda me lahti lasta asjadest, mida me enam ei vaja või ei taha. See raskus tuleneb hirmust, et meil ei ole midagi siis, kui me seda vajame (kui me seda kunagi vajame…). Kuid sageli ei tea me isegi, mis meil on ja nii ostame vajamineva asja uuesti. Mõnikord usume, et viskame raha minema, kui midagi ära viskame. Sageli maksab asjade hoiustamine meile rohkem raha kui nende ära viskamine. Samas peaks kodu olema elamispind, mitte hoiuruum. Mõtle, mis suhe on sul asjadega. Mida vähem me omame, seda lihtsam on olla sellega, mis meil on, ja seda rohkem hakkame hindama kõike, mis meid ümbritseb– materiaalset või muud.
Praktikas toimib professionaalne korrastaja kliendi jaoks päästerõngana, kui asjadest või projektidest tuleb loobuda, sest nende jaoks pole lihtsalt ruumi ega aega, kuid emotsionaalne side nendega hoiab loobumist tagasi ja teeb selle ebamugavaks.

Miks on loobumine nii raske?

Meie aju loob sideme kõigega, millega end ümbritseme, olgu selleks inimesed, asjad, muusika või naabruskond. See muutub tuttavaks ja kõik, mis on tuttav, on ohutu ja kulutab vähe energiat.

Loobumine, isegi sellele mõtlemine, paneb ajus tööle häiresignaali kaotuse ohtude kohta. Varem võis isegi üks kriitiline kaotus – toiduvarude, küttepuude või eluaseme osas – tähendada üksikisiku või tema kogukonna hävingut. Rääkimata lähedase kaotamise katastroofist. Seetõttu peab meie aju põhimõtteliselt ja igaks juhuks alla andma. Ja see on hea, sest see teeb meid ettevaatlikuks lähedaste, sõprade ja muude asjade kaotamise suhtes, mis on elus absoluutselt olulised.

Tänapäeva elu väljakutse on aju automaatse hoidmisrefleksi peenemaks treenimine ning oluliste ja ebaoluliste asjade eristamise õppimine. Esimesena mainitud tugedest tuleb kogu jõust kinni hoida, neid tuleb hellitada ja nende eest hoolitseda. Teisest küljest saab ebaolulistele asjadele läheneda pingevabalt ja lakooniliselt. Näiteks hooajariiete arvu saab vähendada paari riideesemeni, vabastades nii garderoobis ruumi igapäevariiete jaoks, mis ei pea enam elutoa diivanit täitma. Saate sõbrad julgemini külla kutsuda, ilma et enne paaniliselt koristada vaja oleks. Samuti ei vaja lapsed kõiki neid „parajasti moes olevaid“ mänguasju, mis ühtlaselt kogu majapidamise nurgad ja põrandad täidavad. Mida rohkem on asju, seda suurem on nende korrastamisele kuluv aeg ja energia.

Ebaolulisest lahti laskmine on vabanemine, mis annab hinnalise tulemuse: meie ruumi ja aja. Boonusena annab see meelerahu ja kerguse ning avab uusi võimalusi.

Tõenäoline tegevuste, sh korrastamise ja ka koristamise kõige keerulisem etapp on alustamine. Psühholoogide hinnangul on kuni 20 protsenti inimestest ravimatud edasilükkajad. Tegemist on eneseregulatsiooni probleemiga, kus inimene nihutab vabatahtlikult olulist ülesannet, kuigi ta teab, et see teda kahjustab. Probleemi keskmes pole teadlaste sõnul mitte niivõrd ajakontrolli puudumine, kuivõrd emotsionaalne kontroll, sest edasilükkaja tegevust seostatakse süü-, häbi- ja ärevustundega. Olen kuulnud, et halvim võimalik nõuanne kroonilisele edasilükkajale on öelda “lihtsalt tee seda”.
Krooniline edasilükkaja läheb kapiuksi avama, on nähtu poolt halvatud ja sulgeb ukse. Vahel kasvab koristustöö edasilükkaja meelest sellisesse staadiumisse, et selle alustamine tundub täiesti ületamatu. Positiivne on see, et ka kõige hullemal edasilükkajal on veel lootust: edasilükkamine on õpitud harjumus, seega on võimalik ka sellest õppida.


Kuidas edasilükkamist lahendada? Proovi neid soovitusi:
* Ära jää mõtlema, kas lahendused töötavad sinu jaoks või mitte, mine ja testi neid kohe. Tulemus võib sind ennastki üllatada.
* Ära oota õiget aega ega tingimusi, alusta kohe.
* Unista ja visualiseeri lõpptulemust, nii meelitad ennast tööle. Mõtle, mis oleks teisiti, kui sul on korras kodu, riidekapp või köök.
* Alusta väikeste sammudega. Sea endale eesmärgid ja tee plaan, mida soovid teha ja kui palju sa selle jaoks aega pühendad ning asu kohe tegutsema.
* Kiida ennast tehtud töö eest. Kui sul aitab fookust hoida edusammude nägemine, siis tee pilt enne töö alustamist ja pärast. Nii on tulemus veelgi innustavam.


Meile meeldib teha plaane. Nii nagu teevad paljud aastavahetusel uusi algusi. Kes hakkab dieeti pidama, kes trennis käima, kes läheb õppima. Kui oled seda postitust lugemas, siis on tõenäoline, et kavatsed sel aastal oma kodu korda teha ja oled ka ilmselt juba mõelnud, millest alustada. Loodan, et minu soovitused ja juhised on sulle abiks ja suunanäitajaks. Kui soovid täpsemalt teada, kuidas alustada ja mida teha, siis võta minuga ühendust ja loome koos sulle unistuste kodu.

Inspiratsiooniks

Read more

Kui palju on vajalik?

Sageli ei suuda me lahti lasta asjadest, mida me enam ei vaja või ei taha. See raskus tuleneb hirmust, et meil ei ole midagi siis, kui me seda vajame (kui me seda kunagi vajame…). Tihtipeale me isegi ei tea, mis meil on ja nii ostame vajamineva asja uuesti. Mõnikord usume, et viskame raha minema, kui midagi ära viskame. Sageli maksab asjade hoiustamine meile rohkem raha kui nende ära viskamine. Samas peaks kodu olema elamispind, mitte hoiuruum.

Mida vähem me omame, seda lihtsam on olla sellega, mis meil on, ja seda rohkem hakkame hindama kõike, mis meid ümbritseb– materiaalset või muud.

Kõige sellega, millega end ümbritseme, tekib suhe (inimesed, asjad, töö, muusika, kodu).  Asjad meie ümber räägivad palju meist, meie väärtushinnangutest. Asjad meie ümber mõjutavad ja isegi kujundavad meid. Igal inimesel on oma isiklik asjade tasakaal, mille puhul tema kontrollivõime on optimaalne. Oskus head suhet hoida on väärtuslik. Asjade väärtus erinevate inimeste jaoks võib olla väga erinev. Samas me kõik vajame  oma ellu häid suhteid ja harmoonilist keskkonda. Seepärast tähendab rohkem tihtipeale vähem.

Mõtle, mis suhe on sul asjadega ja milliste asjade kogustega sa hästi hakkama saad?

Kuidas korrastamisega alustada, kui segadus väsitab?

Paljud inimesed otsivad vastust küsimusele kuidas korrastamisega alustada, sest kodune segadus tekitab väsimust, ärritust ja rahulolematust. Sageli ei ole probleem selles, et tahet või aega poleks, vaid selles, et ei ole selget alguspunkti.

Korrastamine ei alga kapist ega koristusvahenditest.
Korrastamine algab otsusest.

Miks on korrastamisega alustamine nii keeruline?

Kui küsida, miks on korrastamisega raske alustada, jõuab vastus harva laiskuseni. Palju sagedamini on põhjuseks otsustuskoormus.

Iga ese, mis on jäänud oma kohata, tekitab küsimuse:

  • kas seda on vaja,
  • kuhu see kuulub,
  • kas see jääb või läheb.

Kui selliseid lahtisi otsuseid on kodus palju, tekib vaimne väsimus. Seepärast tundub korrastamisega alustamine üle jõu käiv juba enne, kui midagi tehtud on.

Lisaks mõjutavad meid uskumused ja varasem kogemus:
äkki läheb kunagi vaja,
ära viska, see oli kallis,
sellest ei loobuta.

Need teevad otsustamise keerukaks ja segadus püsib.

Kuidas korrastamisega alustada?

Kui otsid vastust küsimusele kuidas korrastamisega alustada kodus, siis kõige olulisem on see:
ära alusta tervest kodust ega isegi tervest toast.

Alusta ühest väikesest alast, kus otsuseid on võimalik lõpetada.

Sobivad alustuskohad:

  • üks sahtel
  • üks riiul
  • üks kindel “kogunemiskoht” (nt köögitasapind või esikulaud)

Oluline ei ole ala suurus, vaid see, et sa ei tekitaks uusi lahtisi otsuseid.

Kolme otsuse reegel korrastamise alustamiseks

Korrastamisega alustamiseks piisab kolmest võimalikust otsusest:

  1. Jääb – ja saab kohe kindla koha
  2. Läheb – ära, annetusse või ringlusse
  3. Otsustan hiljem – aga kuupäevaga, mitte määramata ajaks

Kui ese ei saa kohta ega kuupäeva, jääb otsus avatuks ja segadus ei kao.

Miks väikesed sammud aitavad korrastamisega alustada?

Püsiv kord ei sünni suurtest koristushoogudest. See sünnib hetkest, kui aju kogeb, et:

  • otsus on tehtud,
  • otsus on suletud,
  • olukord on kontrolli all.

Iga lõpetatud otsus vähendab kognitiivset koormust.
Mida väiksem on koormus, seda lihtsam on järgmine samm.

Just seetõttu on väikesed sammud parim viis korrastamisega alustada.

Korrastamine ei ole ainult koristamine

Korrastamine ei tähenda lihtsalt asjade liigutamist. See on ka teadvustamise protsess:

  • miks ma midagi hoian,
  • millest on raske loobuda,
  • milline kogus on minu jaoks päriselt hallatav.

Kui neid küsimusi ei küsita, võib kodu ajutiselt korras olla, kuid segadus tuleb tagasi.

Kuidas teada, et oled korrastamisega õigesti alustanud?

Sa oled õigel teel, kui:

  • otsuseid on igapäevaselt vähem,
  • asju on lihtne oma kohale tagasi panna,
  • kodu ei nõua pidevat mõttes “haldamist”,
  • tunned rohkem rahu, mitte rohkem survet.

Korrastamine, mis toetab elu, ei ole nähtav pingutus.
See on vaevumärgatav kergus.

Korrastaja aitab kodus otsuseid langetada

Lükkad aina korrastamist edasi, sest ei tea, millest alustada ja lihtsam on üldse mitte alustada? Võib-olla vajad professionaalse korrastaja abi? Jah, ka selline teenus on olemas.

Kui ammu oled endale lubanud, et korrastad panipaiku ja teed ruumi kappidesse, loobudes kõigist neist riietest, mis on moest läinud ja enam selga ei mahu? Mitu korda oled näinud vajadust, et su kodukontor saab ülevaatliku süsteemi, kust võib mängleva kergusega leida vajalikud paberid ja dokumendid? Ent kõik need head plaanid muudkui lükkuvad, sest kraamimine näib tülikas ja aeganõudev.

Korrastaja ei ole koristaja

Täpselt samamoodi nagu võib palgata endale isikliku treeneri, toitumisspetsialisti või koristaja, võib pöörduda ka professionaalse korrastaja poole, kes on kui su personaalne coach. Professionaalne korrastaja ei ole koristaja. Ja klient ei pea tema jaoks koristama hakkama. Professionaalne korrastaja ei ole selleks, et aidata sul koristada, vaid selleks, et käivitada protsess kaosest korra loomisel. Ta pakub tuge otsuste tegemisel, ebavajalikest asjadest loobumisel ning süsteemi loomisel riiulitest kuni siltideni, mis aitavad sul korda ja selgust luua. Vahel piisab vähesest ning pärast esimest sammu võid olla rohkem inspireeritud ja leida endas motivatsiooni jätkata iseseisvalt.

Mitte ideaalne, vaid süsteemne
Professionaalne korrastaja määrab koostöös kliendiga kindlaks, millised peaksid olema ruumide funktsioonid. Ja korrastab neid sel moel, et panipaiku on edaspidigi hõlbus hooldada. Ta aitab otsustada, mida soovid säilitada ning mida teha ebavajalike asjadega.

„Korrastamine ei ole perfektsionism,“ on öelnud Christina Scalise – Reiki meister, õpetaja ja professionaalne korrastaja. „See tähendab efektiivsust, stressi ja segaduse vähendamist, aja ja raha säästmist ning teie elukvaliteedi parandamist.“ See mõttetera meenutab taas: kui su kodu on korras, siis on korras ka su mõtted. Ja ma ei pea siin silmas ideaalses korras kodu, vaid süsteemsust. Korrastamine võib alata siis, kui tunned ära kaosest põhjustatud probleemid.

Kas mul on seda vaja?
Enamik inimesi on kindlad, et saavad oma kodu korrastamise ja süsteemide loomisega ise hakkama. Kuid kui need ettevõtmised üle jõu käivad ja töö pooleli jääb, on aeg kaaluda probleemi lahendamiseks asjatundja palkamist.
Kliendi ja professionaalse korrastaja suhted on väga isiklikud ning kliendi kogemus sõltub sellest, mida ta soovib saada. Võib-olla vajab ta kedagi, kes aitaks sorteerida põlvkondade väärtuses perefotosid. Või siis vajab kedagi, kes saab aru, miks on tema kodus õide puhkenud organiseerimatus ja vähene efektiivsus – ning aitab tal töötada psühholoogilise poolega. Professionaalne korrastaja hoiab ametisaladust ja töö tehakse alati kliendi tingimustel.

Kui elu ise sunnib
Ent professionaalse korrastaja teenus võib saada päästerõngaks ka siis, kui ollakse jõudnud isikliku elu pöördepunkti. Olgu tegemist abiellumise või lahutuse, lapse sünni või uude koju kolimisega. Tean naist, kes pakkis pärast lahutust oma senise elu kastidesse, et alustada kodus remonti ning unustaski kraami neisse aastateks. Samas vajaminevaid asju ta enam ei mäletanud, kuhu need jäid. Korrastaja saab aidata, kui vajad abi kolimiskastide pakkimisel või lahti pakkimisel, või müüd korterit ja see tuleb asjadest tühjaks teha. Tihti leitakse kolimise ajal, kui pooled asjadest on kadunud ja tekib taas palju ruumi: mh, see on ju tegelikult väga kena maja… miks me kolime? Miks mitte korrastada seda juba siis, kui selles elad!

Sage tunne – koduhäbi
Kui ma oma tööst räägin, saan väga sageli tagasisidet, kui äge idee see on ja kui väga seda teenust vajatakse. Samas tõdetakse kohe, et professionaalse korrastaja koju kutsumiseks veel valmis ei olda. Koduhäbi on tunne, millega puutun sageli kokku. Tuntakse hirmu, piinlikkust ja abi küsimise lävi võib olla kõrge. Korrastaja palkamist kaalutakse pikalt. Kardetakse, et professionaalne korrastaja tuleb ja näeb, millises olukorras elatakse. Julgen kinnitada, et päris kindlasti ei kuulu korrastaja tööpõhimõtete hulka kliendi olukorra arvustamine. Vastupidi, professionaalne korrastaja hindab väga kõrgelt kliendi julgust abi küsida. Hinnanguid ta ei anna. Mis samas ei tähenda, et korrastaja ei mainiks sulle mõnd karmi tõde, ent teeb seda lugupidavalt ja toetavalt. Professionaalne korrastaja lähtub töös oma ameti eetikanõuetest.

Meelerahu suunas
Koostöö algab vajaduste määratlemisest. Professionaalne korrastaja saab aidata kõigega, alates lihtsast kapi-, panipaiga- või garaažikorraldusest kuni spetsiaalsemate teenusteni, nagu töö kollektsionääride, eakate või puuetega inimestega, sealhulgas ADHD-ga.

Mõistagi on ka professionaalse korrastaja teenus nn mugavusteenus, mille hind võib tunduda kõrge, ent see tasub ennast ära. Professionaalse korrastaja eesmärk on luua koostöös kliendiga lihtsalt hooldatav kodu. Korrastusprojekti lõpus teab klient täpselt, mis on ta kapis ja milliselt riiulilt iga eseme leiab. Nii hoiad kokku aega, mis muidu kulub asjade otsimisele ja on kodus efektiivselt kasutatud iga ruutmeeter. Sul on rohkem aega tegeleda sellega, mis sind inspireerib ja meelerahu annab.
Inimesed ja nende vajadused on erinevad ning teemad, mis on olulised minule korrastajana, ei pruugi olla teistele mingi tähtsusega. Korrastajana soovin, et klient saab tegeleda sellega, mis talle kõige rohkem rõõmu ja rahuldust pakub. Las korrastamise ja koristamisega tegelevad oma ala professionaalid.

Motiveerivad seansid
Mõnikord piisab vaid mõnest korrastusseansist ja see motiveerib juba iseseisvalt oma kodu korrastama. Mõnikord võib seevastu kraami olla kogunenud nii palju, et professionaalse korrastaja abi läheb vaja rohkem kui üks kord. Siis on mõistlik koostada pikemaajaline plaan ja teha seda näiteks üks päev kuus või kasvõi ainult üks tuba korraga, et töö ei läheks liiga raskeks.

Korras kodu annab meelerahu! Loobudes ebavajalikust teed ruumi olulisele.

Aitan sul luua selgust ja ruumi kõige olulisema jaoks!

VÕTA MINUGA ÜHENDUST

Korrastamise nõuanded

Kasulikud nõuanded kergemaks eluks

Toomapäev ja korrastamine

Read more

Kodu korrastamine ja harjumused

Read more

Mis on loobumisteraapia?

Read more

Avaleht
Teenused
Koolitused
Hinnad
KKK
Minust
Kasulikku
Kontakt

ÜLLE TAMMIK

E-POST: ulletammik@korralooja.ee
TELEFON: +372 518 4690