Kodu korrastamine ja harjumused: miks segadus ei kao iseenesest
Kui tunned, et su kodu, kalender ja igapäevased harjumused on üle koormatud, siis on üks asi kindel: see ei juhtunud üleöö.
Segadus ei teki iseenesest. Samamoodi ei teki ka väsitavad rutiinid iseenesest.
Kõige selle taga on väikesed otsused ja korduvad valikud.
„Panen selle hiljem ära.“
„See üks asi mahub ju veel.“
„Selle kohtumise lisan ka, küll ma kuidagi ära korraldan.“
See ei ole süüdistus, vaid reaalsuse kirjeldus. Seni, kuni teeme iga päev enam-vähem samu valikuid, ei ole realistlik oodata, et muutus juhtuks iseenesest.
Korrastamine – nii kodus, kalendris kui harjumustes – on väga konkreetne viis oma mustreid märgata ja neid samm-sammult muuta.
Segadus on väikeste valikute tulemus
Kõigil on olnud hetki, kus mõni asi jääb „ajutiselt“ lauale, toolile või põrandale. Ajutisest saab „praegu pole aega tegeleda“ ja lõpuks harjumus. Sama juhtub ka kalendriga: lisad ühe kohustuse siia, teise sinna, jätad enda puhkepausi kirja panemata – kuni lõpuks tundub, et sul ei ole enam ühtegi vaba hetke.
Mõned näited väikestest valikutest, mis kuhjuvad:
- Kodu:
- Asjadele ei määrata kindlat kohta.
- „Võtan vastu, sest see on tasuta / ilus / äkki läheb vaja.“
- Vanu asju ei vaadata kriitilise pilguga üle – need lihtsalt „jäävad“.
- Kalender:
- Võtad vastu kohtumise, mille osas oled juba esimesest hetkest ebakindel.
- Ei jäta endale taastumisaega, vaid täidad kõik ajad ära.
- Lased teistel oma aega kujundada, selle asemel et ise piire seada.
- Harjumused:
- Väsimuse pealt läheb automaatselt käsi telefoni, mitte puhkepausi järele.
- Söömine on preemia, mitte teadlik valik.
- „Teen korraga kõik ära“ asendab väikseid ja järjepidevaid samme.
Ükski neist valikutest pole iseenesest „halb“. Küsimus on selles, mis juhtub siis, kui need samad valikud korduvad päevast päeva, kuust kuusse, aastast aastasse.
Miks me kordame samu mustreid?
Sagedane eksiarvamus on, et kui kodu või elu on segamini, tähendab see laiskust või suutmatust. Tegelikult on põhjus sageli palju lihtsam ja inimlikum: me tegutseme automaatselt.
- Me teeme seda, mis on tuttav, isegi kui see meid ei toeta.
- Me väldime ebamugavaid otsuseid („millest loobuda“, „kellele ei öelda“), sest need võivad tekitada süüd või pettumust.
- Me loodame, et „küll ma ükskord võtan terve päeva ja teen kõik korda“.
Autopiloot hoiab meid justkui paigal. Korraga on korrastamisest või muutusest saanud suur, ähmane ja raske projekt, mida lükkame edasi. Vahepeal lisandub muudkui uusi asju, kohustusi ja rutiine.
Siin tulebki mängu korrastamine kui teadlik tegevus, mitte ainult asjade tõstmine teise kohta.
Korrastamine kui võimalus mustreid märgata
Korrastamine ei ole karistus selle eest, et seni „pole hakkama saanud“. See on tööriist, mis aitab ausalt näha, mis tegelikult toimub.
Kui hakkad sorteerima oma kodu, kalendrit või harjumusi, saavad nähtavaks mustrid:
- Asjad:
- Mida ostad korduvalt?
- Millest on sul mitu versiooni?
- Mis seisab aastaid puutumatuna, kuid võtab ruumi ja energiat?
- Kalender:
- Kelle vajadused on su kalendris esikohal – sinu või teiste?
- Kas seal on üldse kohta puhkamiseks, taastumiseks, mitte midagi tegemiseks?
- Millised kohtumised annavad sulle energiat ja millised võtavad?
- Harjumused:
- Kuidas sa alustad ja lõpetad oma päeva?
- Mis on esimene asi, mille järele käsi automaatselt sirutub?
- Millised tegevused toovad tegelikku kergendust, millised ainult lühiajalist tuimestust?
Kui sa neid mustreid ei märka, kordad neid edasi.
Kui sa hakkad neid märkama, tekib võimalus teha teistsuguseid otsuseid.
Väikesed muudatused, mitte järsk kannapööre
Oluline on endale tunnistada: ükski süsteem ei muutu püsivalt, kui proovida „kõik korraga“ ära teha. Suurpuhastuse tunne on korraks hea, kuid ilma uute harjumusteta libiseb elu kiiresti tagasi endisesse rütmi.
Muutus algab väikesest, aga konkreetsest sammust.
Näiteks:
- Vali üks pind kodus (nt esikukapp, köögitasapind, üks riiul) ja otsusta, et see jääb edaspidi ülekuhjamata.
- Vali üks nädalapäev, kuhu sa enam uusi kohtumisi ei lisa, et jätta endale hingamisruumi.
- Vali üks harjumus, mida tahad muuta (nt õhtune telefonikasutus) ja asenda see millegi lihtsa ja realistlikuga (lühike jalutuskäik, lugemine, lihtsalt olemine).
Oluline on järjepidevus, mitte maksimumsooritus.
Kui teed iga päev ühe väikese otsuse teisiti, liigud suuna, mitte tempo järgi.
Korrastamine kui suhtumine iseendasse
Kodu, kalender ja harjumused on väga otsesed peeglid sellest, kuidas sa enda vajadusi väärtustad.
- Kui lubad kõigil su ajale ligi pääseda, aga enda puhkust ei planeeri, annab see signaali, et sinu vajadused on alati viimasel kohal.
- Kui hoiad asju „igaks juhuks“, saadad endale sõnumi, et sul võib-olla ei ole tulevikus piisavalt või sa ei usalda, et vajadusel leiad lahenduse.
- Kui täidad iga vaikse hetke ekraani ja infoga, on raske kuulda, mida sa tegelikult vajad.
Korrastamine ei ole ainult asjade vähendamine. See on otsus: ma kohtlen oma aega, tähelepanu ja ruumi kui piiratud ressurssi, mida ma tahan kasutada targalt ja läbimõeldult.
Kuidas alustada – kolm fookust
Kui kõik tundub korraga liiga palju, soovitan valida ühe fookuse korraga:
- Kodu: vali üks ala (näiteks esik, töölaud, köögitasapind) ja tee sellest oma „kerguse tsoon“. Seal ei „pargi“ enam juhuslikke asju. Vaata üle, mis sinna üldse kuulub.
- Kalender: vaata nädala jagu kohustusi ja küsi endalt iga tegevuse kohta:
- Kas see on vajalik?
- Kas see peab olema sel nädalal?
- Kas selle võiks keegi teine teha?
Tee vähemalt üks tühistamine, edasilükkamine või delegeerimine.
- Harjumused: vali üks väike harjumus, mille muutmisel on suur mõju.
Näiteks:- 10 minutit iga päev asjade ära panemiseks.
- 15 minutit päevas ilma ekraanita.
- Konkreetne kellaaeg, mil lõpetad tööpäeva.
Kõik see tundub ehk esmapilgul tühine. Kuid need on täpselt samasugused väikesed otsused, mille tulemusel praegune olukord tekkis – ainult teise suunaga.
Muutus ei tule iseenesest – aga see on sinu võimuses
Kui ootad tunnet, et „küll ma ükskord olen valmis muutma“, siis see hetk võibki jääda tulemata. Tegemist ei ole motivatsiooni, vaid otsusega seotud küsimusega.
Korrastamine kui teadlik tegevus annab sulle võimaluse:
- näha ausalt, mis sind praegu toetab ja mis mitte;
- võtta tagasi kontroll oma aja, ruumi ja energia üle;
- luua igapäevaellu rohkem selgust ja kergust, mitte ainult ilusat pilti kapis või päevikus.
Sa ei pea tegema kõike korraga.
Sa pead valima, millega alustad.
Lõpetuseks mõned küsimused, mille üle tasub mõelda:
- Milline üks väike korduv otsus sinu igapäevas toob kõige rohkem segadust – kas kodus, kalendris või harjumustes?
- Millise ühe sammu sa saad täna teha teistmoodi, et homme ei korduks täpselt sama muster?


