Tag Archive for: edasilükkamine

“Sa oled ju täiskasvanud inimene. Mis mõttes sa maksad selle eest, et keegi sul kodus korda looks? Kas ise ei saa hakkama?”

Paljud naised, kellega olen kohtunud, räägivad, et just need laused hoiavad neid tagasi abi küsimast. Sageli ütleb seda mees oma naisele. Vahel vanemad, sõbrannad või… nende enda sisemine hääl:

📦 “Kui sa tellid abi, siis järelikult oled sa läbikukkunud.”
📦 “Mis sul viga on, et sa ei suuda oma kodu korras hoida?”
📦 “Kui teised saavad hakkama, siis peaksid sina ka.”

See ongi keeruline, eriti kui oled juba kõike proovinud.

Sageli ütlevad naised, et neil kulus kuid või isegi aastaid, enne kui nad julgesid abi küsida. Mitte sellepärast, et nad ei oleks varem proovinud. Vastupidi – nad on kõike proovinud:
📚 lugenud Marie Kondot
📦 teinud nädalavahetuse suurpuhastusi
✅ andnud endale uue aasta lubadusi: “Sel aastal teen kodu korda.”

Aga väsimus ja kaos tulevad tagasi nagu mitme peaga lohe – sa raiud ühe pea maha ja kaks kasvavad asemele. Enesekriitika annab märku: “Mul on ilmselt midagi viga. Teised ju saavad hakkama. Ma peaksin ka suutma.”

Me elame teistsuguses maailmas kui meie emad

Meie emade ja vanaemade ajastul oli elu aeglasem. Neil oli vähem asju, vähem segajaid, vähem rolle, mida korraga kanda. Täna on sul:
✔️ töö, mis ei lõpe tööpäevaga
✔️ lapsed, kelle jaoks on oluline, et sa oleksid päriselt kohal
✔️ suhe, millele peaksid aega leidma
✔️ vanemad, kelle eest hoolitsed
✔️ ja kodu, mis peaks olema turvapaik – aga tihti tundub nagu teine töökoht

Lisaks on meie kodudes rohkem asju kui kunagi varem. Rohkem mänguasju, riideid, tehnikat, kaost. Sa ei ole laisk ega saamatu – sul on lihtsalt liiga palju, mida hallata.

💬 Muide, see ei tähenda, et meie emadel ja vanaemadel oleks olnud kerge. Ka nemad kandsid oma koormaid – lihtsalt teistsuguseid. Tihti olid neil vähem valikuid, vähem abi ja palju nähtamatut tööd, mida keegi ei märganud. Aga täna on maailm kiirem ja nõudlikum. Meilt oodatakse korraga karjääri, laitmatut kodu, kohalolekut perele ja seda, et me ise oleksime kogu aeg rõõmsad ja terved.

Korrastamine pole ainult kastid ja sildid

Paberil tundub, et tuleb lihtsalt visata üleliigne ära, sorteerida ja panna allesjäänud kastidesse. Aga päriselt? See tähendab:
🔑  lahti laskma mälestustest ja süütundest
🔑  seisma silmitsi sadade väikeste otsustega
🔑 luua süsteemid, mis töötavad ka siis, kui elu on kiire ja energiat vähe

See ei ole lihtne. See on emotsionaalne töö, mida ei õpetatud meile ei koolis ega kodus. Ja seda ei õpeta sulle ükski ajakiri ega YouTube’i video.

📺 Jah, video võib anda ideid ja raamat võib inspireerida, aga tegeliku töö pead oma kodus ikka ise tegema. See on umbes nagu lugeda raamatut “Personalijuht” – see võib olla huvitav ja silmi avav, aga see ei tee sind veel personalijuhiks.

Abi küsimine ei ole nõrkuse märk

Kui kutsud treeneri või torumehe, ei arva keegi, et sa oled saamatu. Miks peaks korrastaja olema midagi muud? Korrastaja on nagu kodu strateeg ja tugiisik. Ta ei tule sind hindama ega õpetama, kuidas “parem naine” olla.

🤝 Korrastaja võib olla just see abi, mida oled oodanud. Keegi, kes on olemas siis, kui kõik hakkab üle pea kasvama. Ta aitab sul märgata kohti, kuhu sa ise pole osanud vaadata. Näitab, kust alustada ja kuidas edasi minna. Toob kaasa ideid ja lahendusi, mis töötavad sinu kodus ja sinu eluviisiga. Koos saame luua süsteemid, mis püsivad ka siis, kui elu on kiire ja energiat napib.

💬 Kui oled tööl meeskonnamängija, siis tead, kui hea on, kui keegi aitab mõtteid põrgatada ja annab uusi vaatenurki. Kodus toimib see korrastajaga samamoodi. Ta on partner, kellega koos saad mõelda, otsustada ja päriselt tegutsema hakata.

Korrastaja aitab sul:
✔️ otsustada, mida päriselt vajad ja millest on aeg lahti lasta – ilma süütundeta
✔️ märgata, kus süsteemid ei tööta, ja leida lahendused, mis sobivad sinu kodu ja eluga
✔️ panna kõik nii paika, et sul oleks vähem segadust ja rohkem rahu igas päevas

💬 Ja kõige olulisem – ta on sinu kõrval just siis, kui kõike tundub liiga palju, et üksi alustada.

Küsimus pole ainult asjades

See “ma peaksin ju ise hakkama saama” on sügavam muster. Sageli õpime juba lapsena:
🧠 abi palumine = nõrkus
🧠 teiste vajadused on olulisemad kui enda omad
🧠 tubli tüdruk saab alati ise hakkama

Aga päriselt, kas peab ikka üksi rabelema? Sa võid endale lubada kergemat teed. See ei tee sind vähem väärtuslikuks. Vastupidi – see näitab, et sa hoolid endast.

👩‍👧‍👦 Ühe ema lugu

Üks kolme lapse ema rääkis, kuidas ta igal õhtul tõotas: “Homme teen kõik korda.” Aga järgmine päev tõi töökoosolekud, lasteaia üritused, haigeks jäänud lapse ja lõputu pesuhunniku.

“Õhtuks olin nii läbi, et lihtsalt istusin köögilaua taga ja vahtisin seda kaost enda ümber. Ja tundsin häbi, et mul ei ole oma elu kontrolli all.”

Kõige raskem polnudki segadus ise, vaid see, mida ta endale sisendas:
💬 “Sa oled saamatu. Kui teised emad saavad hakkama, miks sina ei saa?”

👀 Minu enda kogemus
Üks naine ütles mulle, et tal on minu abi vaja. Aga kutset ei tulnud. Kui mainisin seda tuttavale, pakkus ta kohe: “Mis sa siis arvad – mees keelas ära nagunii.”

💬 Minu järeldus on: Sageli ei jää asi mitte julguse või raha taha, vaid just partneri suhtumise taha. See, kuidas teine pool reageerib – kas toetab või seab piiranguid – mõjutab rohkem, kui me tahaksime tunnistada.

Küsi endalt

💬 Kas ma olen juba proovinud – ja siiski tunnen, et vajan tuge?
💬 Kas mu kodu annab mulle energiat või võtab seda?
💬 Kas ma lubaksin oma parimal sõbrannal üksi rabeleda, kui ta vajaks abi?

Kas oled endale öelnud…

“Homme teen kõik korda. Seekord saan hakkama.”

Ja siis tuleb uus päev – koos töökoosolekute, lasteaia ürituste, haigeks jäänud lapse ja lõputu pesuhunnikuga. Õhtuks oled nii väsinud, et ainus, mida suudad, on anda endale sama lubadus uuesti.

Korrastaja ei tee sind paremaks naiseks ega emaks. Ta aitab sul näha, kust alustada, mis on päriselt oluline, ja luua süsteemid, mis toimivad ka siis, kui elu on kiire ja oled väsinud.

💬 Sa ei pea kõike üksi tegema. Sa võid valida kergema tee. Sa oled väärt kodu, mis sind toetab. Ja sa oled väärt tuge, mis aitab sind sinna jõuda.

Ja võib-olla tasub ka endalt küsida:
Kui palju läheb mulle korda, mida teised arvavad? Kas ma kardan abi paluda, sest pelgan, et keegi mõtleb: “Ei saa hakkama” või “See pole ju nii raske”?”

Äkki on aeg mõelda avatumalt. Mitte kõik ei pea korrastamist armastama ega kõike üksi tegema. Mõne jaoks on see “ei ole minu cup of tea” ja see on täiesti okei.

Pilt: Shutterstock
Foto: Shutterstock

Kui kodus on liiga palju asju, siis tekib üsna kiiresti ka tunne, et kõik on segamini. Aga kust alustada?

Hea uudis on: sul ei pea olema suurt plaani, et teha esimene samm korrastuse suunas.
Piisab, kui võtad ette just need esemed, mille puhul pole kahtlustki – neid pole sinu elus enam vaja.

Et see oleks lihtsam, panin kokku A4 suuruses nimekirja esemetest, millest saad kohe loobuda. See on täiesti tasuta allalaaditav ja mõeldud selleks, et tekitada esimene hoog ja ruum.

🎁 Laadi alla:

👉 Loetelu esemetest, millest võid kohe vabalt loobuda (PDF)


Miks just need esemed?

See nimekiri ei sisalda keerulisi otsuseid.
Sinna kuuluvad:

  • katkised ja puuduvate osadega esemed,
  • vanad kosmeetikatooted,
  • riided, mis ei sobi ega meeldi,
  • köögitarbed, millel puudub kaas või funktsioon,
  • mänguasjad, millest lapsed on välja kasvanud.

Need on asjad, mille puhul ei pea kaua mõtlema – millest loobumine aitab sul kohe tunda selgust ja kergendust.


Küsi endalt:

Kas ma ostaksin selle eseme täna uuesti?
Kas see toetab minu elu praegu – või takistab seda?


Korrastamine ei pea olema kurnav.

Vastupidi – see võib olla selgust ja enesekindlust loov tegevus, kui valid õiged stardipunktid.

Kui soovid rohkem tuge, süsteeme või tugevat alust oma kodus (või kontoris), võid julgelt kirjutada – olen siin, et sind toetada.
💬 Konsultatsioon on inspireeriv, hinnanguvaba ja 100% sinu vajadustele keskendunud.


📌 Lae nimekiri alla, prindi välja ja tee esimene liigutus. See on lihtsam, kui tundub.
🎯 Laadi PDF siit alla

🖋 Korralooja
#korrastamine #korralooja #lihtsamelu #vabaneasjadest #minimalism #kodusüsteemid

Pea igaüks meist on kogenud olukorda, kus me peame midagi tegema, kuid leiame end korduvalt asjade edasilükkamisest ja kõrvaliste tegevuste eelistamisest. See käitumismuster on laialt levinud ja võib mõjutada mitmeid eluvaldkondi, sealhulgas kodu korrastamist. Miks siis ikkagi lükkame asju edasi ja miks on meil raske alustada korrastamisega? Toon välja mõned põhjused ja soovitused:

1. Tähtsuse ja kiireloomulisuse puudumine: Üks peamisi põhjuseid, miks me edasi lükkame kodu korrastamist, on asjaolu, et me ei tunne, et see oleks hetkel piisavalt tähtis või kiireloomuline ülesanne. Sageli lükkame korrastamist edasi, sest igapäevaelu nõuab meie tähelepanu muudes valdkondades, mis tunduvad olulisemad. Seega võib korrastamine tunduda teisejärgulisena.

2. Liigne tegevuste hulk: Meie eludes on tihti liiga palju asju mida teha ja me ei suuda neid kõiki korraga hallata. Seetõttu lükkame mõnikord kodu korrastamist edasi, sest me ei näe võimalust seda lisada juba ülekoormatud ajakavasse.

3. Puuduv motivatsioon: Kui meil puudub motivatsioon korrastada, leiame palju põhjuseid, miks mitte alustada. Kui me ei näe selget kasu või rahuldust korrastamisest, on meil raske leida energiat ja motivatsiooni selleks tegevuseks.

4. Hirm ebaõnnestumise ees: Mõnikord kardame, et korrastamisel võib midagi valesti minna või et me ei suuda seda lõpule viia. See hirm ebaõnnestumise ees võib meid takistada alustamast.

5. Emotsionaalsed sidemed asjadega: Meil võib olla emotsionaalseid sidemeid teatud esemete või asukohtadega oma kodus, mis muudavad nende koristamise keeruliseks. Me võime karta, et korrastamine tähendab nendest sidemetest loobumist.

6. Ebapiisav planeerimine: Mõnikord lükkame korrastamist edasi, sest meil puudub selge plaan või strateegia selleks, kuidas alustada ja jätkata. Ilma struktureeritud plaanita võib ülesanne tunduda ülejõu käiv.

Kuidas edasilükkamist ületada ja korrastamisega alustada:

Sea eesmärgid: Määra endale selged eesmärgid ja prioriteedid. Kui mõistad, miks korrastamine on tähtis, on sul lihtsam leida motivatsiooni.

Planeeri ja struktureeri: Loo üksikasjalik plaan, kuidas alustada ja millises järjekorras erinevaid ülesandeid teha. Struktureeritud lähenemine muudab ülesande teostatavaks ja vähendab edasilükkamise tõenäosust.

Väldi ülekoormust: Ära ürita korraga kogu kodu korrastada. Jaga ülesanne väiksemateks osadeks ja keskendu ühele ruumile või piirkonnale korraga.

Leia motivatsioon: Mõtle sellele, kuidas korras kodu võib suurendada su elukvaliteeti ja heaolu. Leia isiklikud põhjused, miks korrastada.

Kaasake teised: Kaasa pereliikmeid või sõpru, kes saavad sind aidata ja motiveerida.

Alusta väikestest sammudest: Kui oled korrastamisega pikka aega viivitanud, alusta väikeste ülesannetega. Edu saavutamine nendes annab sulle vajalikku enesekindlust ja energiat suuremateks projektideks.

Ole kannatlik: Korrastamine võib olla aeganõudev protsess. Ära oota kohest muutust, vaid ole valmis järjepidevaks tööks.

Lohutuseks sulle võin öelda, et kodu korrastamise edasilükkamine on tavaline probleem, kuid õige strateegia ja motivatsiooniga on võimalik seda ületada.

Alusta väikestest sammudest, sea selged eesmärgid ja leia rõõmu korra loomisest oma kodus.

Sageli ei suuda me lahti lasta asjadest, mida me enam ei vaja või ei taha. See raskus tuleneb hirmust, et meil ei ole midagi siis, kui me seda vajame (kui me seda kunagi vajame…). Kuid sageli ei tea me isegi, mis meil on ja nii ostame vajamineva asja uuesti. Mõnikord usume, et viskame raha minema, kui midagi ära viskame. Sageli maksab asjade hoiustamine meile rohkem raha kui nende ära viskamine. Samas peaks kodu olema elamispind, mitte hoiuruum. Mõtle, mis suhe on sul asjadega. Mida vähem me omame, seda lihtsam on olla sellega, mis meil on, ja seda rohkem hakkame hindama kõike, mis meid ümbritseb– materiaalset või muud.
Praktikas toimib professionaalne korrastaja kliendi jaoks päästerõngana, kui asjadest või projektidest tuleb loobuda, sest nende jaoks pole lihtsalt ruumi ega aega, kuid emotsionaalne side nendega hoiab loobumist tagasi ja teeb selle ebamugavaks.

Miks on loobumine nii raske?

Meie aju loob sideme kõigega, millega end ümbritseme, olgu selleks inimesed, asjad, muusika või naabruskond. See muutub tuttavaks ja kõik, mis on tuttav, on ohutu ja kulutab vähe energiat.

Loobumine, isegi sellele mõtlemine, paneb ajus tööle häiresignaali kaotuse ohtude kohta. Varem võis isegi üks kriitiline kaotus – toiduvarude, küttepuude või eluaseme osas – tähendada üksikisiku või tema kogukonna hävingut. Rääkimata lähedase kaotamise katastroofist. Seetõttu peab meie aju põhimõtteliselt ja igaks juhuks alla andma. Ja see on hea, sest see teeb meid ettevaatlikuks lähedaste, sõprade ja muude asjade kaotamise suhtes, mis on elus absoluutselt olulised.

Tänapäeva elu väljakutse on aju automaatse hoidmisrefleksi peenemaks treenimine ning oluliste ja ebaoluliste asjade eristamise õppimine. Esimesena mainitud tugedest tuleb kogu jõust kinni hoida, neid tuleb hellitada ja nende eest hoolitseda. Teisest küljest saab ebaolulistele asjadele läheneda pingevabalt ja lakooniliselt. Näiteks hooajariiete arvu saab vähendada paari riideesemeni, vabastades nii garderoobis ruumi igapäevariiete jaoks, mis ei pea enam elutoa diivanit täitma. Saate sõbrad julgemini külla kutsuda, ilma et enne paaniliselt koristada vaja oleks. Samuti ei vaja lapsed kõiki neid „parajasti moes olevaid“ mänguasju, mis ühtlaselt kogu majapidamise nurgad ja põrandad täidavad. Mida rohkem on asju, seda suurem on nende korrastamisele kuluv aeg ja energia.

Ebaolulisest lahti laskmine on vabanemine, mis annab hinnalise tulemuse: meie ruumi ja aja. Boonusena annab see meelerahu ja kerguse ning avab uusi võimalusi.

Tõenäoline tegevuste, sh korrastamise ja ka koristamise kõige keerulisem etapp on alustamine. Psühholoogide hinnangul on kuni 20 protsenti inimestest ravimatud edasilükkajad. Tegemist on eneseregulatsiooni probleemiga, kus inimene nihutab vabatahtlikult olulist ülesannet, kuigi ta teab, et see teda kahjustab. Probleemi keskmes pole teadlaste sõnul mitte niivõrd ajakontrolli puudumine, kuivõrd emotsionaalne kontroll, sest edasilükkaja tegevust seostatakse süü-, häbi- ja ärevustundega. Olen kuulnud, et halvim võimalik nõuanne kroonilisele edasilükkajale on öelda “lihtsalt tee seda”.
Krooniline edasilükkaja läheb kapiuksi avama, on nähtu poolt halvatud ja sulgeb ukse. Vahel kasvab koristustöö edasilükkaja meelest sellisesse staadiumisse, et selle alustamine tundub täiesti ületamatu. Positiivne on see, et ka kõige hullemal edasilükkajal on veel lootust: edasilükkamine on õpitud harjumus, seega on võimalik ka sellest õppida.


Kuidas edasilükkamist lahendada? Proovi neid soovitusi:
* Ära jää mõtlema, kas lahendused töötavad sinu jaoks või mitte, mine ja testi neid kohe. Tulemus võib sind ennastki üllatada.
* Ära oota õiget aega ega tingimusi, alusta kohe.
* Unista ja visualiseeri lõpptulemust, nii meelitad ennast tööle. Mõtle, mis oleks teisiti, kui sul on korras kodu, riidekapp või köök.
* Alusta väikeste sammudega. Sea endale eesmärgid ja tee plaan, mida soovid teha ja kui palju sa selle jaoks aega pühendad ning asu kohe tegutsema.
* Kiida ennast tehtud töö eest. Kui sul aitab fookust hoida edusammude nägemine, siis tee pilt enne töö alustamist ja pärast. Nii on tulemus veelgi innustavam.


Meile meeldib teha plaane. Nii nagu teevad paljud aastavahetusel uusi algusi. Kes hakkab dieeti pidama, kes trennis käima, kes läheb õppima. Kui oled seda postitust lugemas, siis on tõenäoline, et kavatsed sel aastal oma kodu korda teha ja oled ka ilmselt juba mõelnud, millest alustada. Loodan, et minu soovitused ja juhised on sulle abiks ja suunanäitajaks. Kui soovid täpsemalt teada, kuidas alustada ja mida teha, siis võta minuga ühendust ja loome koos sulle unistuste kodu.