Tag Archive for: järjepidevus

Korrastamine ei ole lihtsalt asjade paigutamine – see on oma elu, harjumuste ja väärtuste teadlik suunamine. Kui oled otsustanud korrastada kogu kodu, on oluline luua süsteem, mis sobib just teie pere eluviisiga. See juhend aitab sul luua selgust, lihtsust ja rahu – samm-sammult, ruum ruumi haaval.

Aeg ei kao – ta täitub valikutega

Üks sagedasemaid põhjuseid, miks korrastamisega ei alustata, on: “Mul pole aega.”
Aga aeg ei kao kuhugi – ta täitub valikutega. Mõned on teadlikud, teised harjumusest. Iga “jah” millelegi on samal ajal “ei” millelegi muule. Küsimus on: millele?

Korrastamine ei ole lihtsalt kodune ettevõtmine. See on viis vaadata ausalt otsa sellele, millele me anname oma tähelepanu, energia ja ruumi.
See on viis vabastada oma päev liigsest mürast – kõigest, mis röövib tähelepanu, energiat ja sisemist rahulolu.

Kas see on unistus – või harjumus?

Kas korratus ja tolm on tõesti sinu loomulik elukeskkond?
Kas närviline otsimine, kuhjuvad hunnikud ja alateadlik rahulolematus kuuluvad paratamatult igasse päeva?

Mina ei usu, et kaosest peab tegema oma identiteeti.
Ma ei usu, et korratus, kuhjumine ja pidev ülekoormus on loomulik osa elust, millega me peame lihtsalt leppima.
Ma ei usu, et see on “lihtsalt meie pere teema”, mida tuleb põlvest põlve edasi kanda.

Mitte selleks, et olla tubli või teistele meeldida – vaid selleks, et sul oleks kergem olla iseendas kohal.
Me kõik kanname midagi edasi. Küsimus on, mida me valime edasi kanda.

Korrastamine on valik. Valik taibata, märgata ja hakata ise kujundama oma ruumi – ja oma elu – nii, et see oleks kooskõlas sellega, mida sa tegelikult vajad ja väärtustad.

Kuidas korrastada kogu maja ja hoida loodud korda:

1. Alusta tähendusest, mitte asjadest

Enne kui hakkad korrastama, küsi endalt (või perega koos):

  • Millist elu me tahame selles kodus elada?
  • Millised tegevused ja harjumused toetavad meie heaolu?
  • Mis meid segab? Mis on üleliigne?

See loob fookuse ja aitab otsustada, mida alles hoida ja millest loobuda.


2. Alusta lihtsamast – mitte kõigest korraga

Eduka korrastamise võti on järjepidevus, mitte kiirus.
Vali kindel rütm – näiteks üks ala nädalas või 30 minutit päevas.
Keskendu korraga ainult ühele ruumile või alale: kapp, riiul, sahtel, kast.


3. Korralooja korrastussammud

  1. Vali väike ala ja tee see täiesti tühjaks – ainult tühi pind toob nähtavale kogu pildi.
  2. Kõik, mis on prügi, on prügi! Korja see kokku ja sorteeri liigiti.
  3. Puhasta tolmust sahtel, kapp, riiul.
  4. Koonda esemed kategooriatesse (nt raamatud, mänguasjad, tööriistad).
  5. Küsi iga asja kohta: Kas see teenib mind täna? Kas see on mulle vajalik või armas? Kas see kuulub siia ruumi (sahtlisse)?
  6. Loobu asjadest, mis ei loo sulle väärtust, mida on topelt või mis ei lase sul hingata.
  7. Sorteeri alles jäävad esemed ja paiguta need loogiliselt – nii, et neid oleks lihtne kasutada.
  8. Märgista kastid või riiulid vajadusel – lihtsus loob kerguse.

4. Kogu pere kaasamine

Igal pereliikmel peaks olema võimalus panustada.
Kaasa lapsi vastavalt nende vanusele ning toeta neid oma valikute tegemisel.
Anna neile ruumi otsustamiseks – usaldus kasvatab iseseisvust rohkem kui kontroll.

Kui laps saab ise otsustada oma asjade üle ja iga väikest sammu märgatakse, sünnib koostöö.
Koos korrastamine ei loo ainult korda – see kasvatab usaldust, oskusi ja enesekindlust.


5. Kuidas hoida loodud korda igapäevaselt

  • Kui igal asjal on oma koht, on lihtsam korda hoida.
  • Iga päev 5–10 minutit “korra taastamise” aega (nt enne magamaminekut).
  • “Üks sisse, üks välja” – iga uue asja saabumisel loobu ühest olemasolevast.
  • Iga nädal üks väike ülevaatus – kas süsteem töötab, mis vajab kohandamist?
  • Märka, millal segadus taas tekib – see on võimalus süsteem uuesti üle vaadata.
  • Ära oota täiuslikkust – piisavalt hea ja rahulik keskkond on eesmärk.

6. Iga asi, millest loobud, vabastab killukese su tähelepanust.


Kui sa ei ole kindel, kas midagi on vaja, või ei suuda veel otsustada, pane see Ajutisse kasti. Lisa kuupäev. Kui 6 kuu või aasta jooksul ei ole sa sealt midagi võtnud, siis sa ei vaja neid esemeid.
Ära hoia asju lihtsalt harjumusest. Anna ära. Loobu. Vii minema.

Näiteks: kui su garderoobis on riided, millesse loodad juba kolmandat aastat mahtuda, siis võib-olla on aeg neist loobuda.
Hoides neid alles, hoiad ka ruumi kinni. Igal hommikul, kui need riided su silme eest läbi käivad, meenutavad nad midagi, mida sa veel pole teinud – mitte seda, mida sa juba oled saavutanud.

Premeeri end siis, kui eesmärk on saavutatud.
See loob tunde, et sa ei loobu millestki, vaid liigud millegi poole.
Nii ei ole tegemist mitte pettumusega, vaid teadliku valikuga anda oma ruumile ja kehale selgem tähendus. See ei tekita tunnet, et oled millestki ilma jäänud – vaid näitab, et oled valinud teadlikult ja enda kasuks.

Korrastamine aitab mõista, mida sa päriselt vajad ja väärtustad.
Korras kodu ei ole eesmärk omaette, aga segadus ei peaks olema ka vabandus.
Et “vahet pole – see on lihtsalt meie pere teema” ei muutuks õigustuseks, miks kaos on okei.

Korralooja usub, et just korras kodus on palju mõnusam koos olla.
Rahu on kergem märgata. Ja lastele on lihtsam eeskujuks olla.


Kodu, kus on vähem, võimaldab elada rohkem.

Samm korraga – ja kõik muutub.

Pilt: Shutterstock
Foto: Shutterstock

Kui kodus on liiga palju asju, siis tekib üsna kiiresti ka tunne, et kõik on segamini. Aga kust alustada?

Hea uudis on: sul ei pea olema suurt plaani, et teha esimene samm korrastuse suunas.
Piisab, kui võtad ette just need esemed, mille puhul pole kahtlustki – neid pole sinu elus enam vaja.

Et see oleks lihtsam, panin kokku A4 suuruses nimekirja esemetest, millest saad kohe loobuda. See on täiesti tasuta allalaaditav ja mõeldud selleks, et tekitada esimene hoog ja ruum.

🎁 Laadi alla:

👉 Loetelu esemetest, millest võid kohe vabalt loobuda (PDF)


Miks just need esemed?

See nimekiri ei sisalda keerulisi otsuseid.
Sinna kuuluvad:

  • katkised ja puuduvate osadega esemed,
  • vanad kosmeetikatooted,
  • riided, mis ei sobi ega meeldi,
  • köögitarbed, millel puudub kaas või funktsioon,
  • mänguasjad, millest lapsed on välja kasvanud.

Need on asjad, mille puhul ei pea kaua mõtlema – millest loobumine aitab sul kohe tunda selgust ja kergendust.


Küsi endalt:

Kas ma ostaksin selle eseme täna uuesti?
Kas see toetab minu elu praegu – või takistab seda?


Korrastamine ei pea olema kurnav.

Vastupidi – see võib olla selgust ja enesekindlust loov tegevus, kui valid õiged stardipunktid.

Kui soovid rohkem tuge, süsteeme või tugevat alust oma kodus (või kontoris), võid julgelt kirjutada – olen siin, et sind toetada.
💬 Konsultatsioon on inspireeriv, hinnanguvaba ja 100% sinu vajadustele keskendunud.


📌 Lae nimekiri alla, prindi välja ja tee esimene liigutus. See on lihtsam, kui tundub.
🎯 Laadi PDF siit alla

🖋 Korralooja
#korrastamine #korralooja #lihtsamelu #vabaneasjadest #minimalism #kodusüsteemid

Kuidas uskumused takistavad meil tundmast oma kodu üle uhkust ja takistavad meid alustamast korrastamisega?

Meie uskumused võivad mõjutada seda, kuidas me suhtume oma kodusesse keskkonda ja korrastamisprotsessi.

Mõned piiravad uskumused võivad takistada meil tundmast oma kodu üle uhkust ja motiveerida meid alustamast korrastamisega järgmiselt:

“Ma ei suuda kunagi korda hoida”: Kui me usume, et meil pole võimet või oskusi oma kodu korras hoida, võime kaotada motivatsiooni alustada korrastamist. See võib viia enese tähtsusetuse tundeni ja takistada meid tegutsemast, et oma kodu muuta elamiskõlblikumaks ja hubasemaks.

“See on alati olnud sassis”: Kui me usume, et kodu korras hoidmine on alati olnud väljakutse ja see ei ole kunagi toiminud, võib see meid takistada proovimast uusi lähenemisviise või meetodeid korra loomiseks. See võib luua tunde, et olukorra muutmine on võimatu, ja me võime jääda oma mugavustsooni.

“See ei ole minu jaoks oluline”: Kui me usume, et kodu korrastamine pole meie jaoks oluline või et see ei mõjuta meie heaolu, võib see vähendada meie motivatsiooni ja pühendumist korrastamisele. See võib meid hoida eemal olulistest muutustest ja takistada meid tundmast rõõmu ja uhkust oma kodu üle.

“See on liiga suur ülesanne”: Kui me usume, et korrastamine on liiga suur ja ületamatu ülesanne, võime tunda end hirmutatuna ja kohustustest ülekoormatuna. See võib viia edasilükkamiseni ja takistada meid alustamast korrastamisega, kuna tundub, et see ülesanne on liiga suur ja keeruline.

Töötamine nende piiravate uskumuste ümberkujundamise ja asendamisega positiivsete ja toetavate uskumustega võib aidata meil ületada tõkkeid ja muuta meie suhtumist oma kodu korras hoidmisse.

Oluline on tunnistada, et korrastamine on järkjärguline protsess ning väikesed sammud võivad viia suurte muutusteni. Kui me muudame oma suhtumist ja uskumusi, võime leida rohkem motivatsiooni ja rõõmu oma kodu korras hoidmisest ning tunda uhkust ja rahulolu oma kodukeskkonna üle.

Minu soovitused oma uskumuste positiivseks mõtlemisel:

„Ma suudan korda hoida”: Kui ma usun oma võimetesse ja oskustesse oma kodu korrastada, tunnen end motiveerituna alustama korrastamist. See võimaldab mul luua korra ja puhtuse, mis omakorda toetab minu heaolu ja enesetunnet.

“Ma olen võimeline korda looma”: Kui ma usun, et suudan luua kodus korra, tekib mul soov proovida uusi lähenemisviise ja meetodeid. See avab uusi võimalusi ja aitab mul näha, et muutus on võimalik ning saavutatav.

“Minu kodu korrastamine on minu heaolu jaoks oluline”: Kui ma usun, et kodu korrashoidmine mõjutab otseselt minu heaolu ja meelerahu, tunnen suuremat pühendumist korrastamisele. See aitab mul tunda rõõmu ja uhkust oma kodu üle ning loob keskkonna, mis soodustab positiivseid emotsioone.

“Iga sammuga muudan oma kodu paremaks”: Kui ma usun, et iga väike samm korrastamise suunas toob kaasa märkimisväärseid muutusi, ei tundu ülesanne enam nii suur ja hirmutav. See aitab mul näha edusamme ja motiveerib mind jätkama järk-järgulist korra loomist oma kodus.

  • Ära unusta, et korrastamine on protsess, mitte lihtne ülesanne, seega võta aega ja naudi igat tehtud edusammu, mõistes, et iga väike muudatus loob suurema positiivse mõju. Usu alati endasse!

“Minu pühendumine ja usk endasse avavad uksed korra ja puhtuse maailma. Iga samm, mille astun, toob mind lähemale hubasele ja harmoonilisele kodule. Mu kodu korrastamine pole mitte ainult ülesanne, vaid ka võimalus luua keskkond, mis toetab minu heaolu ja enesetunnet. Iga tehtud muudatus loob aluse positiivseteks emotsioonideks ja tugevdab minu uhkust selle üle, kuidas mu kodu peegeldab minu sisemist tasakaalu ja rahulolu.”