Tag Archive for: korrastamine

Loetelu, millest alustada: asjad, millest võid kohe vabalt loobuda

,
Korrastamata lastetuba, segamini voodi ja laual asjad
Foto: Shutterstock

Kui kodus on liiga palju asju, siis tekib üsna kiiresti ka tunne, et kõik on segamini. Aga kust alustada?

Hea uudis on: sul ei pea olema suurt plaani, et teha esimene samm korrastuse suunas.
Piisab, kui võtad ette just need esemed, mille puhul pole kahtlustki – neid pole sinu elus enam vaja.

Et see oleks lihtsam, panin kokku A4 suuruses nimekirja esemetest, millest saad kohe loobuda. See on täiesti tasuta allalaaditav ja mõeldud selleks, et tekitada esimene hoog ja ruum.

Laadi alla: 👉 Loetelu esemetest, millest võid kohe vabalt loobuda (PDF)

Miks just need esemed?

See nimekiri ei sisalda keerulisi otsuseid.
Sinna kuuluvad:

  • katkised ja puuduvate osadega esemed,
  • vanad kosmeetikatooted,
  • riided, mis ei sobi ega meeldi,
  • köögitarbed, millel puudub kaas või funktsioon,
  • mänguasjad, millest lapsed on välja kasvanud.

Need on asjad, mille puhul ei pea kaua mõtlema – millest loobumine aitab sul kohe tunda selgust ja kergendust.

Küsi endalt:

Kas ma ostaksin selle eseme täna uuesti?
Kas see toetab minu elu praegu – või takistab seda?

Korrastamine ei pea olema kurnav.

Vastupidi – see võib olla selgust ja enesekindlust loov tegevus, kui valid õiged stardipunktid.

Kui soovid rohkem tuge, süsteeme või tugevat alust oma kodus (või kontoris), võid julgelt kirjutada – olen siin, et sind toetada.
💬 Konsultatsioon on inspireeriv, hinnanguvaba ja 100% sinu vajadustele keskendunud.

Lae nimekiri alla, prindi välja ja tee esimene liigutus. See on lihtsam, kui tundub.
Laadi PDF siit alla

21 põhjust, miks me asju omame

Oled sa kunagi mõelnud, miks sul nii palju asju on? Miks hoiad alles esemeid, mida sa ei kasuta, või suveniire, mida sa isegi ei mäleta? Tihti kogume asju harjumusest või emotsioonide tõttu, ilma et päriselt mõtleksime, miks me seda teeme.

See nimekiri toob välja 21 põhjust, miks me armastame asju omada. Mõni põhjus on praktiline, teine aga seotud emotsioonidega, nagu nostalgia või turvatunne. Loodetavasti aitab see sul paremini mõista, miks sa oma asju hoiad, ja ehk annab julgust vabaneda neist, mis sulle enam rõõmu ei paku.

Võta seda nimekirja kui väikest peeglit – võimalust vaadata oma asjadele ja nende tähendusele uue pilguga.

  1. Mälestused: Esemed meenutavad minevikku, olulisi sündmusi või inimesi, keda me hindame.
  2. Emotsionaalne side: Mõned asjad kannavad meie jaoks erilist tähendust, näiteks kingitused lähedastelt.
  3. Turvatunne: Asjade omamine annab tunde, et oleme paremini valmis ootamatusteks.
  4. Identiteet: Esemed väljendavad, kes me oleme ja mida tähtsaks peame.
  5. Hirm kahetsuse ees: “Äkki läheb kunagi vaja” hoiab meid tihti asju alles hoidmas.
  6. Staatus ja prestiiž: Luksuslikud ja haruldased asjad aitavad näidata meie positsiooni ühiskonnas.
  7. Sotsiaalne surve: Reklaamid ja ümbritsev keskkond tekitavad tunde, et meil peaks midagi olema.
  8. Nostalgia: Esemed viivad meid tagasi mälestustes meeldivatesse aegadesse.
  9. Esteetiline nauding: Meile meeldivad ilusad ja visuaalselt atraktiivsed asjad.
  10. Kingitused: Hoiame alles kingitusi, isegi kui need meile ei meeldi, et mitte solvata andjat.
  11. Emotsionaalne tühimik: Mõned ostud aitavad täita kurbust, üksindust või stressi.
  12. Hirm tuleviku ees: Esemed tunduvad vajalikud juhuks, kui midagi juhtub.
  13. Harjumus: Pikaajaline kogumine muutub automaatseks tegevuseks.
  14. Kultuur ja traditsioon: Mõned esemed kannavad edasi meie pärandit ja identiteeti.
  15. Hobid ja loovus: Paljud asjad toetavad meie huvisid ja loomingulisi tegevusi.
  16. Praktilisus: Omame asju, sest need on vajalikud igapäevaelus.
  17. Kasulik väärtus: Mõned esemed tunduvad investeeringuna või võivad kunagi väärtust juurde saada.
  18. Soov täita ruumi: Täis ruum tundub hubasem ja kodusem kui tühi ruum.
  19. Heaolu: Mugavad ja kodused asjad muudavad elu lihtsamaks ja nauditavamaks.
  20. Uue ihalus: Soov omada uusi ja paremaid esemeid, et end paremini tunda.
  21. Mida rohkem, seda parem: Mõtteviis, et suurem kogus esemeid võrdub suurema eduga või õnnega.

Seda nimekirja vaadates tasub küsida endalt:

Millised põhjused kehtivad minu puhul? Kas need põhjused on kooskõlas minu väärtuste ja elustiiliga?


Kui hakkad asju teisiti vaatama, proovi alustada väikestest sammudest. Näiteks vali üks kapp või sahtel ja küsi iga asja kohta: “Kas see lisab minu ellu väärtust? Kas see teeb mind õnnelikuks?”
Selline analüüs aitab luua teadlikuma suhtumise asjadesse ja leida tasakaalu omamise ning vabaduse vahel. 😊

Kui mõistmine asjade taga äratas sinus uue soovi vabastada ruumi ja kergemat elu, võta minuga ühendust — koos loome sulle selgema ja mõtestatud kodu.

5 praktilist nõuannet: Kuidas kaasata pere kodutöödesse

Kodu, kus kõik osalevad, ei sünni juhuslikult.


See on teadlik valik ja ühine otsus luua süsteem, mis töötab kõigi pereliikmete jaoks. Kui igal inimesel on oma roll ja vastutus, muutub kodu meeskonnaks, mitte koormaks. Sellises kodus ei pea keegi üksi kõike tegema, sest kord, koostöö ja hoolivus on jagatud.

Me oleme harjunud arvama, et kodu korras hoidmine on ühe inimese töö. Tegelikult saab sellest kergem ja rõõmsam protsess siis, kui kõik osalevad. Kui laps paneb oma mänguasjad ise ära ja partner hoolitseb köögi eest, tekib järk-järgult uus tasakaal. Kodu kus kõik osalevad muutub paigaks, kus valitseb rahu ja austus – mitte lõputu tegemata tööde nimekiri.

1. Alusta suhtlemisest

Kodutööde jagamise eelduseks on avatud suhtlus. Arutage, mida “korras” kodu tähendab teie pere jaoks, sest kõigil võivad olla erinevad puhtusenormid. Kompromissideni võiks jõuda, leppides kokku minimaalsetes standardites, näiteks millal peaks teatud töö olema tehtud, ja jagades vastutust nii, et see arvestaks iga pereliikme tugevusi ja eelistusi. Näiteks võib üks pereliige hoolitseda koristamise eest hommikuti, teine õhtuti, või jaotada ülesanded ruumide kaupa. Rõhutage, et kodutööd on meeskonnatöö ja igaühe panus on oluline.

Nõuanne: Kui nimekirja koostamine tundub keeruline, võib alustada lihtsamatest ülesannetest. Näiteks leppige kokku ühised standardid, nagu “nõud pestakse igal õhtul” või “põrand pühitakse kaks korda nädalas”. Lisaks võiks kokku leppida, et igaüks paneb oma nõud pärast sööki nõudepesumasinasse. Samuti võib ülesandeid mitmekesistada, näiteks jagades koeraga jalutamise päevad pereliikmete vahel. Kui keegi ei jõua oma ülesannet täita, võiks arutada, kas vahetatakse ülesandeid või aidatakse vajadusel teineteist.

2. Selgitage ootusi ja jagage konkreetseid ülesandeid

Sageli tekib segadus, sest ootusi ei ole piisavalt selgelt väljendatud. Kui soovite, et keegi koristaks köögi, selgitage täpselt, mida see hõlmab – kas ainult nõude pesemist või ka tasapindade puhastamist ja põranda pühkimist. Kirjeldage selgelt iga ülesande piire ja kvaliteedi ootusi, et vältida pettumust.

Nõuanne: Kui visuaalse tabeli koostamine tundub liiga aeganõudev, võite kasutada lihtsamat alternatiivi, näiteks kleepida köögi seinale nimekirja põhiülesannetest ja nende sooritamise aegadest. Taimeri kasutamine võib motiveerida, määrates konkreetse aja töö lõpetamiseks. Selgelt märgitud ajapiirangud aitavad vältida ülesannete venimist ja hoiavad pereliikmete energiataset. Ka vaid 10-15 minutit igapäevaseid töid võib anda märkimisväärse panuse kodu korrashoidu.

Digitaalne lahendus: Kaaluge kodutööde jagamist Google kalendris või muus planeerimisrakenduses. Kalendrisse saab märkida tööde sooritamise tähtajad ja vastutajad, mis lihtsustab jälgimist. Lisaks võib kasutada jagatud vestlusplatvorme, nagu WhatsApp või Trello, kus saab jagada juhiseid ja tööde edenemist. Näiteks võib Trellos olla igaühele oma nimega veerg, kus ülesanded liiguvad “tegemata” kategooriast “valmis” kategooriasse, mis annab selge ülevaate tööde edenemisest.

3. Kohanda ülesanded vastavalt vanusele

Kodutööd peaksid olema iga pereliikme jaoks sobivad ja eakohased. Lasteaialapsele on oluline esmalt näidata ja õpetada, kuidas töid teha, samas kui teismelisega saab kokku leppida kindlates vastutusalades.

Nõuanne lasteaialapsele: Tee koristamisest mäng. Koristage koos ja korraldage “värvide sorteerimine”, kus laps peab leidma ja paigutama kõik sama värvi mänguasjad ühte kasti. See arendab nii korrastamist kui ka värvitundmist. Koristage koos ja korraldage “aardejaht”, kus iga ülesande täitmine viib lähemale preemiale. Selgita lapsele, et igal asjal on oma koht ja et mänguasjad vajavad samuti oma “voodit”.

Nõuanne teismelisele: Koosta koos temaga nädalaplaan, kus ta valib ise sobivad kodutööd. Näiteks võib ta hoolitseda oma toa korrashoiu, aidata nõude pesemisel või prügi sorteerimisel. Samuti võib ta võtta vastutuse lihtsamate toidukordade valmistamise või pesu kokkupanemise eest. Arutage tööde mahtu ja ajakulu, et ootused oleksid selged ja realistlikud. Lepi kokku tööde valmimise tähtajad, kuid anna teismelisele vabadus otsustada, millal need tehtud saavad. See arendab vastutustunnet ja enesejuhtimise oskust.

4. Motiveerige ja tunnustage

Motivatsioon on edu võti. Tunnustage iga pereliikme panust, olgu nad väikesed või suured. Väiksematele lastele sobib näiteks rõõmus kiitus või väike preemia, nagu lisaminutid lemmiktegevuseks. Teismelistele võib olla motiveeriv, kui tunnustate nende iseseisvust ja vastutustunnet, näiteks kiites nende isikliku panuse eest või andes neile suurema sõnaõiguse pereotsustes. Rõhutage, et kodu korrashoid on kogu pere ühine panus ja loomulik osa igapäevaelust, mitte eraldi pingutus. Preemiad võivad olla väikesed ja lihtsad, kuid kindlasti märgake igaühe panust.

Nõuanne: Kui punktisüsteemi rakendamine tundub keeruline, proovige alternatiivseid motiveerimisviise. Näiteks võite pidada “tänupäevikut”, kuhu kirjutate igaühe panuse üles, või korraldage kord nädalas “kiituse ring”, kus iga pereliige saab teisi tunnustada. Premeerige pereüritustega, nagu ühised väljasõidud, kino- või mänguõhtud.

5. Perekoosolekud ja konfliktide lahendamine

Kui perekoosolekud tunduvad keerulised, proovige leida loomulikke viise avatult suhtlemiseks. Vestelge iga pereliikmega individuaalselt, selgitades ootusi ja kuulates nende muresid ning ettepanekuid. Perekoosolekud, kui need hästi toimivad, on suurepärane viis eesmärkide seadmiseks ja ühiste otsuste tegemiseks. Ka ühised õhtusöögid või hommikusöögid on sobiv aeg arutada päeva tegemisi ja sõlmida kokkuleppeid. Konfliktide korral keskenduge lahenduste leidmisele, mitte süüdistamisele.

Kodutööde jagamine ei pea olema tüli allikas. Oluline on avatud suhtlus, selged ootused ja motiveeriv keskkond. Pea meeles, et inimesed on erinevad – nende ootused, harjumused ja taluvuspiirid võivad erineda. Lapsed õpivad eeskujust, seega näidake neile, kuidas meeskonnatöö aitab saavutada ühist eesmärki.

Tihti tunnevad pereemad stressi, kui mees või lapsed ei osale kodutöödes nii, nagu nemad ootaksid. Probleemi juur peitub aga sageli selles, et ootused ei ole selgelt väljendatud. Gordoni meetod probleemide lahendamisel soovitab küsida, kelle probleemiga on tegu – see aitab leida sobiva lahenduse. Kui mõni kodutöö tulebki endal kiiremini ja paremini välja, siis aktsepteeri seda ja tee see ise. Samas on oluline hoida avatud suhtlust ning arvestada pereliikmete eripärasid. Ka järjepidevus on oluline – isegi 10-15 minutit igapäevaseid töid võib anda märkimisväärse panuse.

Me kõik soovime kodu- ja turvatunnet, kus end hästi tunda ja akusid laadida. Koduste tööde jagamine loob kodu, kus kõigil on hea ja meeldiv olla.

Kodu, kus iga pereliige tunneb end kaasatuna ja muutub ka igapäevaelu lihtsamaks!

Kuidas tulla toime detsembrikuu rallitempoga ja leida aega jõulurahu jaoks?

Miks detsembrikuu meenutab „rallit“

Detsembrikuu toob endaga kaasa tiheda graafiku, kus igapäevased kohustused ja jõuluettevalmistused justkui kuhjuvad. Tundub, et kogu pere vajab kaardilugeja oskusi, et selle kiire tempoga toime tulla. Kuid kuidas tagada, et selle kiiruse sees jääb aega ka hingetõmbeks ja rahulikeks hetkedeks perega? Kuidas leida tõeline jõulurahu?

Tihti püüame aasta lõpus liiga palju teha ja jõulud saavad küll „tehtud“, aga kauneim aeg aastas möödub märkamatult. Siin on mõned praktilised soovitused, kuidas leida tasakaal ja nautida jõule nii, et see jääks meelde tõeliselt erilise ajana.

1. Prioritiseeri ja planeeri realistlikult

Esimene samm on läbi mõelda, mis on tõeliselt oluline. Kas kõik plaanitud üritused, kingitused ja ülesanded on vajalikud? Koosta prioriteetide nimekiri ja sea esikohale need tegevused, mis toovad perele kõige rohkem rõõmu – näiteks piparkookide küpsetamine, kodukaunistamine või ühine õhtusöök.

Soovitus: Märgi kalendris teadlikult mõned vabad päevad või õhtud, kus midagi ei ole planeeritud. Need „hingamispäevad“ aitavad vältida läbipõlemist.

2. Ülesannete jagamine ja koostöö perega

Detsembrikuus ei pea kogu koormus olema ainult ühe inimese kanda. Jagage ülesanded pere liikmete vahel – lapsed saavad aidata näiteks kaunistuste meisterdamisega, partner võib vastutada toidupoes käimise eest ja isegi kõige väiksemad saavad osaleda, pakkides lihtsamaid kingitusi.

Soovitus: Koostage ülesannete nimekiri ja muutke tegevused lõbusaks, näiteks pannes taustaks jõulumuusika või lisades väikese mängulise võistluse.

3. Vähem asju, rohkem hetki

Kui jõulude juurde kuulub palju tegevusi, siis asjade kõrval jäävad kõige väärtuslikumad hoopis hetked, mida perega koos veedate. Mälestusi loovad ühised tegevused, näiteks piparkookide küpsetamine, jalutuskäik jõulutulede imetlemiseks või mõni ühine filmiõhtu.

Soovitus: Leppige pereringis kokku lihtsad traditsioonid, mis nõuavad vähe ettevalmistusi, kuid loovad sooja ja rõõmsa tunde.

4. Õpi ütlema „ei“

Detsembrikuu to-do list võib kasvada ülemäära suureks, sest tahame kõigile meeldida ja kõike saavutada. Kuid kõige tähtsam on julgeda öelda „ei“ tegevustele, mis tegelikult rõõmu ei too või mis tekitavad ülekoormust.

Soovitus: Küsi endalt enne iga kohustuse või kutse vastuvõtmist: „Kas see tegevus lisab väärtust minu ja mu pere jõuluaega?“ Kui vastus on „ei“, on täiesti okei sellest loobuda.

5. Digivaba aeg – kingi aega endale ja lähedastele

Sotsiaalmeedia ja nutiseadmed röövivad detsembris palju väärtuslikku aega. Kehtesta perega reegel, et teatud päevadel või õhtutel jäävad telefonid ja muud seadmed kõrvale, et keskenduda üksteisele ja hetke nautimisele.

Soovitus: Pange nutiseadmed eraldi korvi või sahtlisse, kui pere koos aega veedab, et vältida pidevaid segajaid.

6. Kingituste lihtsustamine

Kingituste tegemine võib muutuda suureks stressiallikaks. Selle asemel, et iga inimese jaoks ideaalselt sobivat eset otsida, keskendu lihtsatele ja tähenduslikele lahendustele, nagu käsitöö, isetehtud maiustused või ühise aja kinkimine.

Soovitus: Korraldage pereringis loosipakid – igaüks teeb kingituse ainult ühele inimesele. See vähendab oluliselt stressi ja säästab aega.

7. Ära unusta iseennast – väiksed pausid suur mõju

Selleks, et jõuluaeg oleks rahulik, peab ka iga pereliige leidma aega enda jaoks. Kui oled ise lõõgastunud ja rahulik, suudad ka teisi paremini toetada. Leia iga päev hetk, kus saad lihtsalt olla ja nautida hetke.

Soovitus: Võta iga päev vähemalt 15 minutit enda jaoks – olgu see tass kohvi, lemmikraamat või lihtsalt jalutuskäik.

Jõulurahu pole võimatu

Jõuluaeg ei pea olema pidev kiirustamine ja kohustuste täitmine. Kui planeerid teadlikult aega, jagad ülesandeid ja keskendud olulisele, on jõulurahu täiesti saavutatav. Oluline pole mitte see, kui palju jõuad ära teha, vaid see, kui palju suudad koos perega nautida.

Olgu selle aasta jõulud rahulikud ja meeldejäävad! 🎄✨

Rahulikku jõuluaega soovides,
Ülle Tammik – Korralooja

Kodu korrastamine mõistlikult ja hoolikalt

Korrastamise aasta: Kuidas kodu korrastada mõistlikult ja hoolikalt

Uue aasta saabudes on paljud meist täis uusi lootusi ja eesmärke, mille hulgas võib olla ka soov korrastada oma kodu. Kuidas alustada ja milliseid plaane selleks seada? Jagan sinuga mõtteid ja soovitusi selle kohta, kuidas luua kodus süsteeme, mis tagavad mitte ainult visuaalse korra, vaid ka igapäevase funktsionaalsuse.

Tea, et oluline ei ole luua kodust väljanägemist, mis sobiks sotsiaalmeedia piltidele, vaid keskenduda tuleks sellele, et süsteemid toimiksid ja igal esemel oleks oma kindel koht. “Kodu korrastamine ei ole puhtusevõistlus, vaid praktiline lähenemine, mis muudab elu lihtsamaks“.

Taaskasutamine

Üks olulisi soovitusi on mitte kiirustada uute asjade ostmisega, vaid vaadata üle olemasolevad ressursid. Enamikul meist on kodus juba olemas karbid, purgid ja kastid, mida saab suurepäraselt taaskasutada. Seega on esimene samm kodu korrastamisel olemasolevate vahendite läbivaatamine ja nende mõistlik kasutamine.

Süsteemid

Kodukorraldus ei tähenda värvikoordineeritud riidekappe ega kõige moodsamate maitseainepurkide omamist köögis. Pigem peaks keskenduma süsteemidele, mis tagavad esemetele lihtsa ligipääsu ja loovad igapäevaelule struktuuri. Oluline on, et sul oleks ülevaade sellest, kus asjad asuvad, mitte see, kui kaunilt need välja näevad.

Korras kodu ei eelda rikkust

Julgustan mõtlema sellele, et korras kodu ei nõua suuri investeeringuid dekoratiivsetesse korraldusvahenditesse. Korras kodu võib olla tagasihoidlik ja hubane, ilma et peaksid muretsema kaunite karbikesade pärast. Seega ei ole vaja muretseda selle pärast, et korras kodu nõuab rikkust või kalleid tarvikuid.

Mõtteviisi muutus

5 soovitust korrastamise aasta alustamiseks:

  1. Praktiline korrastus: Keskendu süsteemidele ja praktilistele lahendustele, mitte pelgalt visuaalsele korrale.
  2. Taaskasutus enne ostlemist: Vaata üle olemasolevad ressursid ja kasuta neid enne uute korraldusvahendite soetamist.
  3. Funktsionaalsus on võti: Loo süsteemid, mis tagavad igapäevaelu sujuvuse ja mugavuse.
  4. Korras kodu ei nõua ilusaid vahendeid: Ära muretse ilusate asjade pärast, vaid keskendu sellele, et kõik oleks korralikult paigutatud. Sea eesmärgiks, et sul on iga asi omal kohal.
  5. Mõistlik ja hubane: Korras kodu võib olla tagasihoidlik, kuid see peab olema sinu jaoks mugav ja funktsionaalne.

Alustades uut korrastamise aastat nende märksõnade ja soovitustega, võid luua kodu, mis mitte ainult ei näe hea välja, vaid toetab ka igapäevast elukorraldust ja heaolu.

Mis on esimesed soovitused, kuidas aastat korrastamisega alustada?

1. Enneta ja planeeri:

  • Alusta korrastamist mõtteviisiga, et soovid teha jätkusuutlikke muutusi oma igapäevaelus.
  • Sea endale selged eesmärgid ja prioriteedid, et teada, millele keskenduda.

2. Väikeste sammudega:

  • Ära ürita korraga kogu elu ümber pöörata. Alusta väikeste sammudega ja keskendu ühele valdkonnale korraga.
  • Vali mõni konkreetne tuba või valdkond, kus soovid esimesena korrastust tuua.

3. Puhasta ja sorteeri:

  • Enne uue korrastamise aasta algust tee põhjalik puhastus. Vabane asjadest, mida sa tegelikult ei vaja.
  • Sorteeri esemed vastavalt sellele, kas neid on vaja säilitada, annetada või ära visata.

4. Loo süsteemid:

  • Mõtle läbi, kuidas saaksid luua süsteeme ja korraldust, mis toetavad igapäevaelu.
  • Pane paika kindlad kohad esemetele ja loo märgistused, et hõlbustada asjade leidmist.

5. Taaskasutamine enne ostmist:

  • Enne uute korraldusvahendite ostmist vaata üle, kas sul on juba kodus olemas asjakohased karbid, purgid ja kastid.
  • Taaskasuta olemasolevaid ressursse, et mitte ainult säästa raha, vaid ka toetada jätkusuutlikku elustiili.

6. Funktsionaalsus eelkõige:

  • Keskendu süsteemide loomisele, mis tagavad asjadele lihtsa ligipääsu ja igapäevaelu sujuvuse.
  • Mõtle, kuidas korraldus aitab sul igapäevaselt aega säästa ja stressi vähendada.

7. Korrasta süsteemselt, mitte kosmeetiliselt:

  • Ära keskendu pelgalt välisele korrale. Oluline on, et süsteemid toimiksid, mitte et kõik välja näeks visuaalselt perfektne.
  • Mõtle, kuidas saaksid oma elukeskkonda kujundada selliselt, et see toetaks sinu igapäevaseid vajadusi.

8. Järjepidevus on võti:

  • Korrastamine ei ole ühekordne tegevus. Loobu ideest, et kõik peab olema kohe ideaalselt korras.
  • Säilita järjepidevus ja tee korrastamisest harjumus, pöörates tähelepanu ka väiksematele muudatustele.

Alusta uut korrastamise aastat teadlikult ja mõõdetud sammudega. Oluline on mitte ainult luua korrapärasust oma füüsilises keskkonnas, vaid ka toetada vaimset heaolu. Korrastamine peaks olema protsess, mis toob ellu selgust, lihtsust ja rõõmu.

Rohkem rõõmu, vähem asju

Pühadehooaeg on peagi käes ja sellega kaasneb sageli kiirete ostude, kingituste ja pidude virvarr. Lastega peredes võib aga tekkida surve hankida neile kõige populaarsemaid mänguasju ja uusimaid vidinaid, kuid kas see on alati parim lahendus? Kuidas leida tasakaal rõõmu ja vastutuse vahel ning pakkuda lastele kingitusi, mis toetavad nende arengut ja õnnetunnet? Jagan nutikaid nõuandeid selle kohta, kuidas muuta kingitused mitte ainult meeldejäävateks, vaid ka keskkonnasõbralikeks.

1. Kvaliteet enne kvantiteeti

Lapsed ei vaja alati kõiki “praegu moes olevaid mänguasju”. Pigem on oluline mõelda kingituste kvaliteedile ja nende praktilisele väärtusele. Üks korralikult valitud ja läbimõeldud  kingitus võib pakkuda rohkem rõõmu ja arenguvõimalusi kui mitu kiiresti unustatavat vidinat.

2. Aeg on kõige väärtuslikum kingitus

Lapsed vajavad aega koos perega, mitte ainult asju. Selle asemel, et keskenduda liialt kingituste hulgale, võiks kaaluda ühiseid tegevusi, mis tugevdavad peresidemeid ja loovad mälestusi. Olgu selleks siis ühine küpsetamine, loodusretk või lihtsalt õhtused jutuajamised.

3. Vältige süütunnete ostlemist

Vanemad ei peaks tunnetama survet osta lastele kalleid kingitusi, et endale lühikest puhkeaega võimaldada. Lastega aja veetmine on hindamatu väärtusega ning emotsionaalne side nendega ei sõltu kingituste hulgast. Pühad võiksid olla kvaliteetaeg lähedastega, mitte ostlemiseks. Lapsed vajavad vanemaid rohkem kui asju.

4. Keskkonnasõbralikud valikud

Ostes rohkem asju, tekitame rohkem jäätmeid. Kingituste ümber olevad pakendid, paberid, kiled ja muud materjalid moodustavad märkimisväärse osa meie prügimägedest, tekitades keskkonnale suurt kahju. Mõeldes ökosüsteemile, võiksime kaaluda jätkusuutlikke kingitusi, mis ei kahjusta meie elukeskkonda. Taaskasutatavad mänguasjad või kvaliteetsed esemed, mis kestavad kaua, on suurepärased valikud, mis annavad lastele ka teadmise, et nad saavad aidata hoida loodust.

5. Vähem on rohkem – ka kingituste puhul

Asjade külluses võivad lapsed kaotada keskendumisvõime ja õppimisvõime. Mõõdukus kingitustes aitab neil väärtustada seda, mis neil juba on, ning arendab oskust teha teadlikke valikuid. See võib olla ka võimalus õpetada neile tarbimisvõimaluste kriitilist hindamist.

Pühadekingituste tegemisel lastele tasub mõelda, millist mõju need kingitused nende arengule ja õnnetundele avaldavad. Mõistlikud, hoolikalt valitud kingitused võivad tuua rohkem rõõmu kui suur hulk asju. Aeg koos perega ja keskkonnasõbralikud valikud aitavad luua tasakaalustatud ja jätkusuutliku pühadekogemuse. Oluline on meeles pidada, et kingitused ei pea alati olema materiaalsed, vaid võivad väljendada ka armastust, hoolivust ja ühiseid hetki.

Mõistlikud kingitused ja jõulurahu: korrastaja nõuanded

Pühadeaeg on peagi käes ja sellega kaasneb rõõm, soojus ning kingituste meri. Ent sageli kaasneb sellega ka mure soovimatute kingituste ja tarbetu segaduse pärast. Kutsun sind astuma teadlike sammudega, et muuta kingituste andmine ja vastuvõtmine meeldivaks kogemuseks ning aidata sul leida tasakaalu mõistliku tarbimise ja jõulurõõmu vahel.

  1. Tee teadlikke valikuid
    Mõistliku tarbimise aluseks on teadlikud valikud. Enne kingituste ostmist mõtle hoolega saaja huvide, vajaduste ja isiksuse peale. Eesmärk on anda midagi, mis toob rõõmu ja leiab praktilise kasutuse.
  2. Väldi soovimatute kingituste tegemist
    Üks suurimaid kingitustega seotud muresid on soovimatud kingitused. Et vältida kingisaajale tarbetut survet, kaalu kingituse mõistlikkust ja vajalikkust. Kingi midagi, mis on personaalne ja võimalikult vastav saaja maitsele.
  3. Hinda kvaliteeti
    Korrastajana usun kvaliteedi olulisusse koguse ees. Mõtle kingituse praktilisele väärtusele ja sellele, kui kaua see kestab. Kvaliteetne kingitus jätab püsiva mälestuse, samal ajal kui rohkem ei pruugi alati olla parem.
  4. Kingi elamust
    Elamuskingitused on suurepärane viis luua meeldejäävaid hetki. Kinkige elamusi, nagu kontserdi- või teatripiletid, kokanduskursused või spaapäevad, mis jätavad kestva mulje ja ei tekita tarbetut füüsilist ruumi.
  5. Kingi teadlikult säästlikumaid kingitusi
    Jätkusuutlik tarbimine on tänapäeval ülioluline. Mõtle kingituse keskkonnamõjule, valides säästlikke ja taaskasutatavaid materjale. Näiteks võib kvaliteetne taaskasutatav ese olla sama mõjuv kui tavapärane kingitus.
  6. Kingi aega ja hoolitsust
    Mõnikord on parim kingitus aeg ja hoolitsus. Pühendatud aeg koos veetmisele võib olla hindamatu väärtusega. Kingi kvaliteetne aeg koos lähedastega, sest see jääb meelde rohkem kui materiaalsed asjad.

Loodetavasti on need nõuanded abiks sellele, kuidas teha kingituste valikuid teadlikult ja mõistlikult. Pühadeaegsete kingituste ostmisel on mõistlikkus võti. Teadlike valikute tegemine, soovimatute kingituste vältimine, keskendumine kvaliteedile, elamuste kinkimine, keskkonnasõbralikud alternatiivid ja aja ning hoolitsuse kinkimine aitavad luua positiivse ja stressivaba pühadekogemuse.

Alustage kingituste valimist varakult, kaaluge hoolikalt iga valikut ja olge teadlikud sellest, kuidas saate pühadeaega täis rõõmu ja armastust nautida!

Korrastamisega seotud uskumused

Mis sind tegelikult takistab?

Kas oled märganud, kuidas mõni mõte peatab sind juba enne, kui jõuad midagi muuta?
Korrastamise puhul pole probleem sageli ajapuudus ega energia, vaid meie enda uskumused – need nähtamatud laused peas, mis ütlevad: “see pole minu teema”, “ma ei suuda”, “see on liiga suur töö.”

Tegelikult kujundavad just need mõtted meie suhte oma kodu, asjade ja iseendaga. Kui me neid ei teadvusta, hakkavad nad tasapisi juhtima meie valikuid – ja ka meie kodu seisundit.

Levinumad uskumused, mis pidurdavad korrastamist

“Ma ei suuda kunagi korda hoida.”

See lause on paljudele tuttav. Kui usud, et sinus pole “korra geen”, on lihtne tunda end läbikukkununa juba enne, kui alustad.
👉 Tegelikult on kord õpitav süsteem, mitte iseloomujoon. Kui lood enda jaoks toimiva struktuuri, püsib kord iseenesest – mitte tahtejõuga, vaid loogiliselt.

“See on alati olnud sassis.”

Kui oled elanud segaduses aastaid, tundub muutus ebareaalne.
Aga mõtle – kas sa tahaksid, et tuleviku sina elaks samamoodi nagu mineviku sina?
👉 Kord ei teki iseenesest, aga see tekib järjekindluse ja otsuse kaudu. Iga väike muutus muudab keskkonda ja meelt.

“See ei ole minu jaoks oluline.”

See on sageli kaitsemehhanism – me ei taha tunda süüd või häbi, et kodu pole täiuslik.
Aga tegelikult on kodu emotsionaalne peegel. Kui kodus on rahu, on seda lihtsam tunda ka iseendas.
👉 Korrastamine ei ole esteetika, vaid enesetunde hügieen.

“See on liiga suur ülesanne.”

Kõik tundubki suur, kui vaadata korraga tervet mäge.
👉 Lahendus on üks riiul, üks kast, üks otsus korraga.
Nii muutub mägi astmeteks ja eduelamus hakkab kandma edasi.

Kuidas uskumusi ümber kujundada

Uskumused ei muutu käsu peale – need asenduvad kogemuse kaudu.
Kui näed, et midagi toimib, hakkad uskuma, et oledki võimeline.
Siin on viis uut uskumust, mida endas teadlikult kasvatada:

  • „Ma suudan korda hoida.“
    Ma ei pea olema perfektne, vaid järjekindel.
  • „Ma olen võimeline korda looma.“
    Mu kodu on minu vastutus ja võimalus, mitte karistus.
  • „Kodu korrastamine toetab minu heaolu.“
    Kord toob rahu, mitte ainult ruumi.
  • „Iga sammuga muudan oma kodu paremaks.“
    Väikeste sammude järjepidevus on suurem kui harv suur pingutus.
  • „Ma olen väärt elama korras ja rahulikus kodus.“
    See ei ole luksus, vaid enesehooldus.

Praktiline samm täna

Võta üks mõte, mis sind kõige enam kõnetas, ja muuda see tegevuseks.
Näiteks:

Kui usun, et “see on liiga suur töö”, siis alustan ühe riiuliga.
Kui usun, et “see pole oluline”, siis mõtlen: miks on mul vaja ruumi hingata?

Korrastamine ei ole ainult asjade liigutamine, vaid mõtete korrastamine tegudeks.
Iga otsus loob ruumi – nii kodus kui peas.

💬 Lõpumõte

Iga väike samm, mille astun, toob mind lähemale kodule, mis peegeldab rahu minu sees.

Miks me lükkame asju edasi ja miks on meil raske alustada korrastamisega?

Pea igaüks meist on kogenud olukorda, kus me peame midagi tegema, kuid leiame end korduvalt asjade edasilükkamisest ja kõrvaliste tegevuste eelistamisest. See käitumismuster on laialt levinud ja võib mõjutada mitmeid eluvaldkondi, sealhulgas kodu korrastamist. Miks siis ikkagi lükkame asju edasi ja miks on meil raske alustada korrastamisega? Toon välja mõned põhjused ja soovitused:

1. Tähtsuse ja kiireloomulisuse puudumine: Üks peamisi põhjuseid, miks me edasi lükkame kodu korrastamist, on asjaolu, et me ei tunne, et see oleks hetkel piisavalt tähtis või kiireloomuline ülesanne. Sageli lükkame korrastamist edasi, sest igapäevaelu nõuab meie tähelepanu muudes valdkondades, mis tunduvad olulisemad. Seega võib korrastamine tunduda teisejärgulisena.

2. Liigne tegevuste hulk: Meie eludes on tihti liiga palju asju mida teha ja me ei suuda neid kõiki korraga hallata. Seetõttu lükkame mõnikord kodu korrastamist edasi, sest me ei näe võimalust seda lisada juba ülekoormatud ajakavasse.

3. Puuduv motivatsioon: Kui meil puudub motivatsioon korrastada, leiame palju põhjuseid, miks mitte alustada. Kui me ei näe selget kasu või rahuldust korrastamisest, on meil raske leida energiat ja motivatsiooni selleks tegevuseks.

4. Hirm ebaõnnestumise ees: Mõnikord kardame, et korrastamisel võib midagi valesti minna või et me ei suuda seda lõpule viia. See hirm ebaõnnestumise ees võib meid takistada alustamast.

5. Emotsionaalsed sidemed asjadega: Meil võib olla emotsionaalseid sidemeid teatud esemete või asukohtadega oma kodus, mis muudavad nende koristamise keeruliseks. Me võime karta, et korrastamine tähendab nendest sidemetest loobumist.

6. Ebapiisav planeerimine: Mõnikord lükkame korrastamist edasi, sest meil puudub selge plaan või strateegia selleks, kuidas alustada ja jätkata. Ilma struktureeritud plaanita võib ülesanne tunduda ülejõu käiv.

Kuidas edasilükkamist ületada ja korrastamisega alustada:

Sea eesmärgid: Määra endale selged eesmärgid ja prioriteedid. Kui mõistad, miks korrastamine on tähtis, on sul lihtsam leida motivatsiooni.

Planeeri ja struktureeri: Loo üksikasjalik plaan, kuidas alustada ja millises järjekorras erinevaid ülesandeid teha. Struktureeritud lähenemine muudab ülesande teostatavaks ja vähendab edasilükkamise tõenäosust.

Väldi ülekoormust: Ära ürita korraga kogu kodu korrastada. Jaga ülesanne väiksemateks osadeks ja keskendu ühele ruumile või piirkonnale korraga.

Leia motivatsioon: Mõtle sellele, kuidas korras kodu võib suurendada su elukvaliteeti ja heaolu. Leia isiklikud põhjused, miks korrastada.

Kaasake teised: Kaasa pereliikmeid või sõpru, kes saavad sind aidata ja motiveerida.

Alusta väikestest sammudest: Kui oled korrastamisega pikka aega viivitanud, alusta väikeste ülesannetega. Edu saavutamine nendes annab sulle vajalikku enesekindlust ja energiat suuremateks projektideks.

Ole kannatlik: Korrastamine võib olla aeganõudev protsess. Ära oota kohest muutust, vaid ole valmis järjepidevaks tööks.

Lohutuseks sulle võin öelda, et kodu korrastamise edasilükkamine on tavaline probleem, kuid õige strateegia ja motivatsiooniga on võimalik seda ületada.

Alusta väikestest sammudest, sea selged eesmärgid ja leia rõõmu korra loomisest oma kodus.

Aitan sul luua selgust ja ruumi kõige olulisema jaoks!

VÕTA MINUGA ÜHENDUST

Viimased
blogipostitused

Kõik blogipostitused

Kuidas hakata kodu korrastama?

Read more

ATH ja korrastamine

Read more

Avaleht
Teenused
Koolitused
Hinnad
KKK
Minust
Kasulikku
Kontakt

ÜLLE TAMMIK

E-POST: ulletammik@korralooja.ee
TELEFON: +372 518 4690