Sageli kuulen inimestelt: „Mul on väga palju asju. Mul ei ole neid kusagile panna. Ma ei ole nõus millestki loobuma.“
Ja siis öeldakse: „Tule ja võta asjad kastist välja, pane loogilistesse kohtadesse ja näita mu perele, kus kõik asjad on ja kuhu neid tagasi panna.“
Korrastaja peaks olema justkui haldjast ristiema – keegi, kes tuleb, teeb märkamatult korda selle, mida inimene on pea terve elu kogunud, ja lahkub nagu võluväel.
Aga elu ei toimi päris nii. Korrastamine ei ole võluvägi, vaid teadlik teekond. See nõuab kohalolu, otsuseid ja julgust vaadata otsa sellele, mis on päriselt kogunenud — ruumis ja hinges.
Ja ma saan sellest täiesti aru. Kui oled kaua kandnud liiga suurt koormat, tundubki, et oleks vaja imet, mitte süsteemi.
Viimasel ajal olen märganud üha rohkem postitusi läbipõlemisest. Ja ka minul endal on tekkinud küsimus — miks seda nii palju on? Või on inimesed lihtsalt julgemad rääkima teemadel, mis varem kuulusid kategooriasse: „Isiklikest asjadest küla peal ei räägita.“
Hiljuti ütles üks vanem sugulane: „Ma ei tea, mind vist on aidanud positiivne suhtumine läbi elu.“
Kindlasti nii mõnigi tunneb samamoodi. Ka mina pean end positiivseks inimeseks. Aga ikkagi — me põleme läbi. Miks?
Üks põhjus võib olla selles, et me võtame liiga palju ette. Meil on palju võimalusi, palju valikuid. Kõike tahaks teha, igale poole jõuda. Kõik on nii põnev ja eneseareng on ju edasiviiv jõud.
Aga kui tahad kõike ja kohe, võib ka kõige positiivsem inimene tunda, et tegelikult ikka ei saa.
Siin tuleb mängu suund ja selgus. Reaalne, teostatav plaan. Päeva telg.
Kui tead, mida tahad ja kuhu tahad jõuda, on sul võimalik liikuda omas tempos. Kui tead, mis on sinu jaoks oluline ja kuidas sa toimid, suudad ennast kuulates valida end säästva tempo.
Kui aga teed midagi järjekindlalt kellegi teise jaoks, kui su fookus on teistel, mitte iseendal, siis on läbipõlemine vaid aja küsimus. Paljud inimesed, kellega olen töötanud, on selle äärel. Füüsiliselt on tunda, kui pinges nad on – ja seda on valus tajuda.
Kõike ei saa muuta kohe. Aga saab valida oma tempo, oma suuna. Ja saab küsida abi.
Sellepärast ma seda tööd teengi. Ma olen need ämbrid kõik ise läbi kolistanud. Ma tean, mis tunne see on – ka see, kui sa ei küsi abi. Kui häbened tegelikku olukorda. Kui püüad olla tubli, aga oled seesmiselt kokku varisenud.
Mulle meeldib aeg-ajalt võtta Reval Cafés hommikukohvi. Mitte põhjusel, et mul kodus head kohvi poleks, vaid selle päevasõnumi pärast, mille Peaasi iga kord tassi alla loob.
Täna oli seal kirjas: „Leia sel nädalal vähemalt pool tundi selleks, et teha seda, mida sa päriselt, tõeliselt teha tahad.“
Kas see pole mitte märgiline?
Ma usun, et korrastamine on viis märgata, mis su elus väärtust loob ja mis enam mitte – ning teha ruumi sellele, mis päriselt toetab.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-11-06 07:40:412025-11-06 07:43:08Kui kõike on liiga palju
Korrastamine ei ole ainult asjade sorteerimine või kappide korda seadmine. Väga sageli juhtub, et protsessi käigus kerkivad esile hoopis tunded ja mälestused. Kui inimene hakkab oma kodu korrastama, hakkab ta tegelikult korrastama ka iseennast – ja just selles mõttes võib see olla teraapiline.
Kui asjade kõrval kerkivad ka tunded
Mul on olnud olukordi, kus olen pidanud korrastamise kliendi juures pooleli jätma. Mitte sellepärast, et asju oli liiga palju, vaid kuna lisaks tolmule ja esemetele tuli nähtavale ka midagi muud – pere sees olnud emotsioonid, pinged ja vanad mustrid. Võõra inimesena olin ma ilmselt esimene, kes sellesse ruumi astus ja kelle kohalolu tõi need tunded esile. Sellistel hetkedel muutub õhkkond ja fookus, millega ma sinna läksin, hakkab hajuma. Siis tuleb teha paus.
Miks korrastamine on tundlik protsess
See ongi põhjus, miks ma ütlen, et korrastamine on tundlik protsess. See puudutab inimest, tema lugusid ja suhteid. Mõnikord on korrastamine lihtsalt praktiline töö ja süsteemide loomine, aga mõnikord toob see pinnale asju, mida pole ammu nähtud ega tuntud.
Teraapiline mõju tekib teadlikkusest
Korrastamine muutub teraapiliseks siis, kui inimene hakkab märkama, miks tal on raske midagi lahti lasta. Kas sellel esemel on emotsionaalne tähendus? Kas see on seotud mõne inimese, perioodi või tundega? Kui inimene jõuab sellise äratundmiseni, siis toimub muutus – isegi siis, kui füüsiline korrastamine on veel pooleli.
Holistiline lähenemine näeb tervikut
Holistilise korrastamise mõte ongi näha tervikut. Mitte ainult asju, vaid ka seda, kuidas inimene ruumis elab ja end tunneb. Korras ruum aitab selguda mõtetel, kergendada enesetunnet ja taastada fookuse. See ei ole teraapia klassikalises mõttes, aga sellel on teraapiline mõju, sest inimene saab taas kontakti iseendaga.
Mõte lõpetuseks:
Korrastamine ei ole ainult koristamine. See on viis märgata, mis su elus töötab ja mis enam mitte – ning teha ruumi sellele, mis päriselt toetab.
Soovid tuge?
Kui tunned, et vajad turvalist ja toetatud korrastamise kogemust, kus keegi aitab sul näha nii asju kui tundeid selgemalt, siis võta minuga ühendust – leiame koos viisi, kuidas sinu ruum ja elu hakkaksid taas hingama.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-10-20 08:27:112025-10-20 08:27:12Kas korrastamine võib olla teraapiline?
„Sinu teenus on mentaalselt ebamugav ja see peaks olema kolm korda kallim. Koristaja kutsumine on lihtsam, sest siis ei pea ise midagi tegema.”
Tegelikult on see kõige täpsem kirjeldus minu töö kohta ja sellest, miks korrastamine on raske.
Koristamine vs korrastamine
Kui kutsud koristaja, saad kiire tulemuse: puhtad pinnad, sirged diivanipadjad ja hetkeks kergema enesetunde. Aga midagi ei muutu. Segadus hakkab üsna pea uuesti kogunema, sest harjumused ja mustrid jäävad samaks.
Korrastamine kodus on hoopis teine teekond. See ei puuduta ainult kappe ja riiuleid, vaid ka sinu mõtlemist ja igapäevaseid valikuid. Just seetõttu tundubki korrastusteenus sageli mentaalselt raskem.
Miks mul neid asju nii palju on?
Korrastamise käigus ei saa vältida küsimusi, mis sunnivad analüüsima:
Miks mul neid asju nii palju on?
Mida ma tegelikult vajan ja mida mitte?
Mida ma kardan kaotada, kui loobun mõnest esemest?
Kas minu kodu toetab mu igapäevaelu või hoopis segab seda?
Need küsimused ei küsi ainult asjade kohta, vaid toovad nähtavale mustrid ja uskumused. Asjadest loobumine võib olla seotud lapsepõlves õpitud hoiakutega (asju ei tohi ära visata), oskamatusest, väsimusest või lihtsalt huvi puudumisest. Põhjus polegi kõige tähtsam – oluline on see, et sa saad sellest teadlikuks.
Ja just see teadlikuks saamine ongi põhjus, miks korrastusteenus tundub mentaalselt raske. See sunnib vaatama peeglisse ja märkama seda, mida seni on lihtsam olnud vältida.
Ebamugavus on märk muutusest
Me kipume mõtlema, et ebamugav tunne tähendab midagi halba. Tegelikult on see vastupidi. Ebamugavus on märk, et midagi vajab muutmist. Kui inimene mõistab, kust tema segadus pärineb, saab ta hakata seda mustrit muutma. See tähendab, et muutus ei toimu ainult kapis, vaid ka mõtlemises.
Mida see sinus käivitab?
Kui tunned, et korrastamine ajab närvi või väsitab, on see märk, et tegeled millegi olulisega. Iga valik avab ukse järgmisele aususele – see ongi muutuse protsess. See on nagu treeningus – lihas kasvab alles siis, kui tunned pinget. Sama on kodu korrastamisega: ebamugavus näitab, et oled teel püsiva muutuse poole.
Miks korrastamine on investeering, mitte kulu?
Korrastamine ei tähenda ainult kappide organiseerimist. Koristamine annab lühiajalise kergenduse. Korrastamine loob püsiva süsteemi. See tähendab, et sa ei pea enam ikka ja jälle algusest alustama.
See võib tunduda kallim ja emotsionaalselt raskem kui koristaja kutsumine. Aga mõju on kordades suurem: vähem stressi, rohkem selgust ja kergust, kodu, mis päriselt toetab su elu.
Miks see ongi hea
Seepärast oligi see lause minu jaoks parim kompliment. See kinnitab, et minu töö ei ole pelgalt kappide korrastamine, vaid päris muutuste protsess. Korrastamine ei muuda ainult kodu, vaid ka seda, kuidas sa end tunned, kuidas suhted toimivad ja kuidas sa igapäevaselt elad.
Küsimus sulle
Millises eluvaldkonnas tunned praegu kõige rohkem ebamugavust? Äkki just seal ootab sind järgmine muutus. Kas soovid, et keegi koristaks su toa – või oled valmis looma kodu, mis hoiab korda ka siis, kui elu on kiire?
Ebamugavus on märk, et oled õigel teel. Kui tunned, et oled valmis selle sammu astuma, siis alustame koos. Soovid, et korrastamine oleks lihtsamini alustatav ja vabastavam? Kirjuta mulle ja teeme selle teekonna koos lihtsamaks.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-10-02 05:19:332025-10-14 17:50:16Miks korrastamine on ebamugav – ja miks see ongi hea
Miks “ma peaksin ise hakkama saama” on levinud mõtteviis
“Sa oled ju täiskasvanud inimene. Mis mõttes sa maksad selle eest, et keegi sul kodus korda looks? Kas ise ei saa hakkama?”
Paljud naised, kellega olen kohtunud, räägivad, et just need laused hoiavad neid tagasi abi küsimast. Sageli ütleb seda mees oma naisele. Vahel vanemad, sõbrannad või… nende enda sisemine hääl:
“Kui sa tellid abi, siis järelikult oled sa läbikukkunud.” “Mis sul viga on, et sa ei suuda oma kodu korras hoida?” “Kui teised saavad hakkama, siis peaksid sina ka.”
See ongi keeruline, eriti kui oled juba kõike proovinud.
Sageli ütlevad naised, et neil kulus kuid või isegi aastaid, enne kui nad julgesid abi küsida. Mitte sellepärast, et nad ei oleks varem proovinud. Vastupidi – nad on kõike proovinud: 📚 lugenud Marie Kondot 📦 teinud nädalavahetuse suurpuhastusi ✅ andnud endale uue aasta lubadusi: “Sel aastal teen kodu korda.”
Aga väsimus ja kaos tulevad tagasi nagu mitme peaga lohe – sa raiud ühe pea maha ja kaks kasvavad asemele. Enesekriitika annab märku: “Mul on ilmselt midagi viga. Teised ju saavad hakkama. Ma peaksin ka suutma.”
Me elame teistsuguses maailmas kui meie emad
Meie emade ja vanaemade ajastul oli elu aeglasem. Neil oli vähem asju, vähem segajaid, vähem rolle, mida korraga kanda. Täna on sul: ✔️ töö, mis ei lõpe tööpäevaga ✔️ lapsed, kelle jaoks on oluline, et sa oleksid päriselt kohal ✔️ suhe, millele peaksid aega leidma ✔️ vanemad, kelle eest hoolitsed ✔️ ja kodu, mis peaks olema turvapaik – aga tihti tundub nagu teine töökoht
Lisaks on meie kodudes rohkem asju kui kunagi varem. Rohkem mänguasju, riideid, tehnikat, kaost. Sa ei ole laisk ega saamatu – sul on lihtsalt liiga palju, mida hallata.
💬 Muide, see ei tähenda, et meie emadel ja vanaemadel oleks olnud kerge. Ka nemad kandsid oma koormaid – lihtsalt teistsuguseid. Tihti olid neil vähem valikuid, vähem abi ja palju nähtamatut tööd, mida keegi ei märganud. Aga täna on maailm kiirem ja nõudlikum. Meilt oodatakse korraga karjääri, laitmatut kodu, kohalolekut perele ja seda, et me ise oleksime kogu aeg rõõmsad ja terved.
Korrastamine pole ainult kastid ja sildid
Paberil tundub, et tuleb lihtsalt visata üleliigne ära, sorteerida ja panna allesjäänud kastidesse. Aga päriselt? See tähendab: lahti laskma mälestustest ja süütundest seisma silmitsi sadade väikeste otsustega luua süsteemid, mis töötavad ka siis, kui elu on kiire ja energiat vähe
See ei ole lihtne. See on emotsionaalne töö, mida ei õpetatud meile ei koolis ega kodus. Ja seda ei õpeta sulle ükski ajakiri ega YouTube’i video.
Jah, video võib anda ideid ja raamat võib inspireerida, aga tegeliku töö pead oma kodus ikka ise tegema. See on umbes nagu lugeda raamatut “Personalijuht” – see võib olla huvitav ja silmi avav, aga see ei tee sind veel personalijuhiks.
Abi küsimine ei ole nõrkuse märk
Kui kutsud treeneri või torumehe, ei arva keegi, et sa oled saamatu. Miks peaks korrastaja olema midagi muud? Korrastaja on nagu kodu strateeg ja tugiisik. Ta ei tule sind hindama ega õpetama, kuidas “parem naine” olla.
Korrastaja võib olla just see abi, mida oled oodanud. Keegi, kes on olemas siis, kui kõik hakkab üle pea kasvama. Ta aitab sul märgata kohti, kuhu sa ise pole osanud vaadata. Näitab, kust alustada ja kuidas edasi minna. Toob kaasa ideid ja lahendusi, mis töötavad sinu kodus ja sinu eluviisiga. Koos saame luua süsteemid, mis püsivad ka siis, kui elu on kiire ja energiat napib.
💬 Kui oled tööl meeskonnamängija, siis tead, kui hea on, kui keegi aitab mõtteid põrgatada ja annab uusi vaatenurki. Kodus toimib see korrastajaga samamoodi. Ta on partner, kellega koos saad mõelda, otsustada ja päriselt tegutsema hakata.
✅ Korrastaja aitab sul: ✔️ otsustada, mida päriselt vajad ja millest on aeg lahti lasta – ilma süütundeta ✔️ märgata, kus süsteemid ei tööta, ja leida lahendused, mis sobivad sinu kodu ja eluga ✔️ panna kõik nii paika, et sul oleks vähem segadust ja rohkem rahu igas päevas
💬 Ja kõige olulisem – ta on sinu kõrval just siis, kui kõike tundub liiga palju, et üksi alustada.
Küsimus pole ainult asjades
See “ma peaksin ju ise hakkama saama” on sügavam muster. Sageli õpime juba lapsena: abi palumine = nõrkus teiste vajadused on olulisemad kui enda omad tubli tüdruk saab alati ise hakkama
Aga päriselt, kas peab ikka üksi rabelema? Sa võid endale lubada kergemat teed. See ei tee sind vähem väärtuslikuks. Vastupidi – see näitab, et sa hoolid endast.
Ühe ema lugu
Üks kolme lapse ema rääkis, kuidas ta igal õhtul tõotas: “Homme teen kõik korda.” Aga järgmine päev tõi töökoosolekud, lasteaia üritused, haigeks jäänud lapse ja lõputu pesuhunniku.
“Õhtuks olin nii läbi, et lihtsalt istusin köögilaua taga ja vahtisin seda kaost enda ümber. Ja tundsin häbi, et mul ei ole oma elu kontrolli all.”
Kõige raskem polnudki segadus ise, vaid see, mida ta endale sisendas: 💬 “Sa oled saamatu. Kui teised emad saavad hakkama, miks sina ei saa?”
Minu enda kogemus Üks naine ütles mulle, et tal on minu abi vaja. Aga kutset ei tulnud. Kui mainisin seda tuttavale, pakkus ta kohe: “Mis sa siis arvad – mees keelas ära nagunii.”
💬 Minu järeldus on: Sageli ei jää asi mitte julguse või raha taha, vaid just partneri suhtumise taha. See, kuidas teine pool reageerib – kas toetab või seab piiranguid – mõjutab rohkem, kui me tahaksime tunnistada.
Küsi endalt
💬 Kas ma olen juba proovinud – ja siiski tunnen, et vajan tuge? 💬 Kas mu kodu annab mulle energiat või võtab seda? 💬 Kas ma lubaksin oma parimal sõbrannal üksi rabeleda, kui ta vajaks abi?
Kas oled endale öelnud…
“Homme teen kõik korda. Seekord saan hakkama.”
Ja siis tuleb uus päev – koos töökoosolekute, lasteaia ürituste, haigeks jäänud lapse ja lõputu pesuhunnikuga. Õhtuks oled nii väsinud, et ainus, mida suudad, on anda endale sama lubadus uuesti.
Korrastaja ei tee sind paremaks naiseks ega emaks. Ta aitab sul näha, kust alustada, mis on päriselt oluline, ja luua süsteemid, mis toimivad ka siis, kui elu on kiire ja oled väsinud.
💬 Sa ei pea kõike üksi tegema. Sa võid valida kergema tee. Sa oled väärt kodu, mis sind toetab. Ja sa oled väärt tuge, mis aitab sind sinna jõuda.
Ja võib-olla tasub ka endalt küsida: Kui palju läheb mulle korda, mida teised arvavad? Kas ma kardan abi paluda, sest pelgan, et keegi mõtleb: “Ei saa hakkama” või “See pole ju nii raske”?”
Äkki on aeg mõelda avatumalt. Mitte kõik ei pea korrastamist armastama ega kõike üksi tegema. Mõne jaoks on see “ei ole minu cup of tea” ja see on täiesti okei.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-07-10 08:30:292025-10-14 16:35:31Ma peaksin ju ise hakkama saama
Mõtted nähtamatust tundest, mida paljud kogevad, aga millest vähesed räägivad
Kas oled tundnud, et su kodu väsitab sind ära? Et seal ei ole mõnus olla. Et kõik on natuke liiga palju. Ja et enne, kui keegi võib tulla, peab saama kõik korda.
Ma kuulen seda väga tihti. Inimesed ütlevad: “Ma kutsuks korrastaja, aga enne peaks siin endal kõik korda tegema.”
See ütleb palju rohkem, kui lihtsalt “mul on segamini”. See ütleb: ma ei taha, et keegi arvaks, et ma ei saa hakkama.
Mis on koduhäbi ja miks see tekib?
Oled sa kunagi mõelnud, miks sul on piinlik, kui keegi äkki külla tuleb? Või miks sa tunned, et enne ei saa külalisi kutsuda, kui kodu on täiesti korras? Seda nähtust nimetatakse koduhäbiks – ja Eestis pole sellest seni eriti räägitud.
Mina Korraloojana usun, et me peaksime seda endale teadvustama. Koduhäbi ei ole lihtsalt korratuse küsimus. See on sügavam emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab meie heaolu ja enesetunnet.
Koduhäbi on sügavam kui lihtsalt piinlikkus sassis esiku pärast. See on tunne, et su kodu ütleb sinu kohta midagi häbiväärset. Midagi, mida tuleks varjata.
Psühholoog Brené Browni sõnul on häbi seotud uskumusega, et “minuga on midagi valesti”. Kui see uskumus hakkab seostuma koduse kaose, ülekuhjatud kappide või katkise diivaniga, hakkame end alateadlikult samastama selle kõige väärtusetusega.
Koduhäbi võib tekkida ka siis, kui kodu ei vasta meie sisemistele ootustele või välisele survele. Kui me ei suuda kodu hoida „korras“, tundub, nagu me poleks ise korras.
Kuidas koduhäbi meid mõjutab?
Me ei räägi sellest otse, aga see mõjutab meie valikuid ja enesetunnet. Me tunneme survet, et kodu peab vastama standarditele – ja kui ei vasta, tunneme, justkui meie ise poleks piisavad.
Põhjuseid on mitmeid:
Tugev isetegemise kultuur: Abi küsimine tundub nõrkusena.
“Tubli tüdruku” sündroom: Meid on kasvatatud nii, et kui kodu on korras, oled ka ise justkui tubli ja usaldusväärne. Korras kodu on viis näidata, et saad eluga hakkama. See loob tugeva sisemise surve hoida kõike kontrolli all – isegi siis, kui tegelikult oled väsinud või ülekoormatud.
Säästmise ja säilitamise kultuur: Meid on kasvatatud mõttega, et “kõike võib kunagi vaja minna”. See hoiak on aidanud meid läbi kitsastest aegadest, aga samas on jätnud meid ka asjade alla lõksu. Asjad kuhjuvad, sest neist loobumine tundub raiskamisena või austuse puudumisena vanemate põlvkondade suhtes.
Sotsiaalmeedia idealiseeritud kodud: Teiste klanitud interjöörid suurendavad tunnet, et oma kodu ei ole piisav.
Meile on õpetatud, et asju ei visata ära, sest kõike võib kunagi vaja minna. See aitas vanasti rasked ajad üle elada, aga täna võib see kaasa tuua olukorra, kus kodus on liiga palju kraami ja sellest on raske lahti lasta. Sellest võib kasvada koduhäbi.
Mulle on räägitud lapsepõlvekodudest, kus kõige olulisem oli see, kuidas välja paistame. Isegi kui kodused suhted ei olnud kiita, pidi avalikkuse ees jääma mulje, et kõik on korras – riided olid korralikud, auto kaasaegne ja suhtumine väärikas. See kuvandist kinnipidamine võis varjutada tegelikku olukorda kodus ning õpetas meile juba varakult, et tähtis ei ole see, kuidas me end päriselt tunneme, vaid see, mida teised näevad.
Sotsioloogid, nagu Erving Goffman, on kirjeldanud sellist nähtust kui “esitluse lavastamist” – olukorda, kus inimene loob oma käitumise ja välise kuvandiga sobiva versiooni endast vastavalt ühiskondlikele ootustele.
Eestlaslik tagasihoidlikkus ei tähenda, et muret pole. Meil on kombeks oma raskused ära taluda, mitte jagada. Sageli arvame, et peame üksi hakkama saama, et abi palumine on märk nõrkusest või saamatusest. Aga tegelikult on kodu meie elu peegel – ja kui kodu ei toeta sind, on sul õigus ja võimalus midagi muuta.
Abi küsimine võib tunduda harjumatu, aga see ei näita, et sa ei saa hakkama – see näitab, et sa hoolid enda heaolust ja otsid viisi, kuidas oma elu lihtsamaks ja toetavamaks muuta.
Ka päris väikese sammuga võib hakata tundma, et kodu on koht, kus on hea olla – mitte koht, mida varjata.
1. Pane tähele, millal häbitunne tekib Kas see juhtub, kui keegi ootamatult ukse taha tuleb? Kui lapsed toovad sõbra külla? Kui sotsiaalmeedias näed „ideaalseid kodusid“?
2. Jagatud mure Häbi kahaneb, kui me saame sellest usaldusväärse inimesega rääkida. Kui jagad mõnda mõtet või tunnet lähedasega, võib üllatada, kui paljudel on sarnane kogemus.
3. Kui paljut sa tegelikult vajad? Kõike ei pea alles hoidma. Proovi näiteks sellist kokkulepet: kui koju tuleb uus asi, siis midagi läheb ka kodust välja. Lihtne viis tasakaalu loomiseks.
4. Järjepidevus Viis minutit koristamist või korrastamist on rohkem kui mitte midagi. Iga väiksemgi tegevus annab selguse- ja kontrollitunde.
5. Märka ja muuda mustreid Kui mõtled: “ma olen lohakas”, siis kas see on ikka tõsi? Või: “Ma ei ole õppinud, kuidas oma kodu korrastada nii, et see toetaks mind.” Vahel me lihtsalt mõtleme asjad keeruliseks endale.
6. Alati on võimalus
Vahel piisab kui saad kelleltki inspiratsiooni ja motivatsiooni. Abi küsimine ei näita nõrkust – see näitab, et hoolid iseendast. Abi küsimine on tugevus, mitte nõrkus. Olgu see sõber, pereliige või professionaalne korraldaja – toetus võib olla just see, mis aitab sul alustada.
Mis aitab, kui tunned koduhäbi?
Koduhäbi väheneb tegutsedes, mitte ainult mõeldes.
Siin on mõned soovitused, mida Korraloojana soovitan:
Alusta ühest väikesest kohast – näiteks ühest sahtlist või kategooriast. Juba alustamine loob eduelamuse.
Ära oota täiuslikku päeva või hetke – 10 minutit on parem kui mitte midagi.
Ära tee seda üksi, kui ei taha – räägi sõbraga, kutsu appi professionaal või tee seda kellegagi koos.
Jälgi oma mõtteid. Kui tabad end mõttelt „see peaks juba valmis olema“, küsi hoopis: mida ma vajan, et edasi tegutseda?
Ole enda vastu leebe. Sina ei ole segadus. Sul lihtsalt on segadus – ja see on muudetav.
Kodu ei peaks olema koht, mille põhjal sind hinnatakse või kus sa pead tõestama, et saad hakkama. Kodu võiks olla selline, mis toetab sind – sinu igapäevaelu, sinu väsimust ja sinu rõõme.
Aitab see, kui saad kellegagi rääkida. Aitab see, kui saad oma tundeid jagada. Aitab see, kui sind kuulatakse ilma hinnanguteta. Aitab see, kui keegi vastab empaatiaga, mitte nõu või kriitikaga.
Ja mõnikord aitab kõige rohkem see, kui julged abi vastu võtta. Kui sa tunned, et koduhäbi takistab sul kutsuda külalisi või nautida oma ruumi, siis tea – sa ei ole üksi. Kirjuta mulle ja leiame koos lahenduse, mis toob su koju tagasi kerguse ja selguse.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-07-01 10:00:212025-10-13 18:43:55Koduhäbi? Mis see veel on?
Kui kellelgi on kodus asju, mis tunduvad sulle ülearused, aga ta on endiselt elus, võib korrastamine teise elu tekitada emotsioone ja dilemmasid. Väga paljud inimesed jagavad minuga, kui raske on korrastada lahkunud vanemate kodu või sünnikodu. Aga eriti keeruline on see, kui vanemad on veel elus, kuid vanad ja abitud – siis võib korrastamine tunduda neile kui märk sellest, et nad ei saa enam ise otsustada. Ja see teebki asja keeruliseks.
Minul on isiklikult kaks väga erinevat kogemust. Miks korrastamine on tundlik teema, kui see puudutab lähedasi?
Vanaema: „Ma ei ole veel surnud…“
Kunagi, kui ta veel elas, viisime tema toast välja jalanõudekapi, mis meile tundus lihtsalt üleliigne. Selle peale vanaema solvus ja ütles:
„Ma ei ole veel surnud, et te minu asju toast välja viite.“
See lause jäi mind saatma. Tema jaoks ei olnud see lihtsalt kapp või kingad – see puudutas tema väärikust, ruumi ja kohalolu. Alles hiljem sain aru, kui sügavalt võivad inimesed tajuda, et nende elu üle hakatakse otsustama ilma nendeta – isegi väikeste tegude kaudu.
Ema: „Täinahka läheb ka 100 aasta pärast tarvis“
Meil olid emaga korrastamisest täiesti erinevad arusaamad. Tema väljend oli tihti:
„Täinahka läheb ka 100 aasta pärast tarvis.“
Teisisõnu: mitte midagi ei tohi ära visata, sest äkki on kunagi vaja. Mina tahtsin korda ja ruumi – temale olid asjad turvatundeks ja meenutuseks kunagisest asjade puudusest.
Lõpuks pakkusime talle sünnipäevaks remondi tema toas. Üllatuseks ütles ta lihtsalt:
„Tehke, mis tahate.“
Tol hetkel tundus see ootamatu leevendus. Alles hiljem sain aru, et tegelikult teadis ta, et tal ei ole enam palju elada jäänud. Ja see pani mind hiljem, peale tema surma, asju sorteerides sügavalt mõtlema: kas ta juba siis teadis? Kas ma oleksin pidanud rohkem kuulama, vähem tegutsema?
Mind puudutas väga ka Soome dokumentaalfilm Tavarataivas, kus peategelane, viies oma vanaema hooldekodusse, võttis tema kodust kaasa ainult ühe eseme – karbi, kus vanaemal alati kommid sees olid.
See karp ei olnud väärtuslik raha mõttes, aga ta ütles, et see meenutas talle kõige rohkem vanaema ennast.
See pani mind mõtlema:
Miks me üldse midagi alles hoiame? Kas selle pärast, et see on päriselt oluline –või selle pärast, et me kardame lahti lasta?
Mida ma olen sellest õppinud
Siin on mõned mõtted, mis on mind korrastamise ja leinaga toimetulekul aidanud:
Asjad on sageli rohkem emotsioonid kui vajadused. Kui keegi neist loobuda ei taha, uuri, mida ta tegelikult kardab kaotada.
Anna vanemale sõnaõigus, isegi kui ta enam hästi ei jaksa. Küsi, mis on talle oluline. Ka siis, kui tundub, et “ta ei hooli”.
Kui sorteerimine tuleb peale surma, siis ära torma. Tee seda endale sobivas tempos – mõnikord vajab see mitu ringi. Igas voorus tekib uus selgus. Ja see on täiesti normaalne.
Leia sümbolesemed. Kõike ei saa ega peagi alles hoidma, aga paar tähenduslikku asja võivad olla piisavad.
Räägi oma lastega, kui sina oled see vanem. Mida sa tahad, et nad sinu asjadega hiljem teeksid? Kas nad üldse teavad?
Lõpetuseks
Me elame ajastul, kus räägitakse loobumisest ja korrastamisest. Aga me ei tohi unustada, et inimese asjad pole kunagi lihtsalt asjad. Neis on elu, suhted ja vaiksed kokkulepped.
Kui oled praegu selle keskel – vanema kodu, tühja toa, lahtivõtmata kapi ees – siis tea: sa ei ole ainus.
See on raske, sest sa ei sorteeri ainult esemeid. Sa korrastad ka mälestusi, suhteid ja mõnikord ka iseennast.
Kui tunned, et vajad tuge või selgust, siis tea, et ma saan korrastajana sulle selles protsessis toeks olla – empaatilise kõrvaltvaataja, kaasamõtleja ja praktilise abilisena. Kui pead korrastama kellegi teise elu ja tunned, et see on keeruline või emotsionaalselt koormav, siis sa ei pea sellega üksi hakkama saama. Võta ühendust, leiame koos lahenduse.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-06-25 07:42:232025-10-13 17:06:01Kui pead korrastama kellegi teise elu – eriti siis, kui ta veel elab
Korrastamine ei ole lihtsalt asjade paigutamine – see on oma elu, harjumuste ja väärtuste teadlik suunamine. Kui oled otsustanud korrastada kogu kodu, on oluline luua süsteem, mis sobib just teie pere eluviisiga. See juhend aitab sul luua selgust, lihtsust ja rahu – samm-sammult, ruum ruumi haaval.
Aeg ei kao – ta täitub valikutega
Üks sagedasemaid põhjuseid, miks korrastamisega ei alustata, on: “Mul pole aega.” Aga aeg ei kao kuhugi – ta täitub valikutega. Mõned on teadlikud, teised harjumusest. Iga “jah” millelegi on samal ajal “ei” millelegi muule. Küsimus on: millele?
Korrastamine ei ole lihtsalt kodune ettevõtmine. See on viis vaadata ausalt otsa sellele, millele me anname oma tähelepanu, energia ja ruumi. See on viis vabastada oma päev liigsest mürast – kõigest, mis röövib tähelepanu, energiat ja sisemist rahulolu.
Kas see on unistus – või harjumus?
Kas korratus ja tolm on tõesti sinu loomulik elukeskkond? Kas närviline otsimine, kuhjuvad hunnikud ja alateadlik rahulolematus kuuluvad paratamatult igasse päeva?
Mina ei usu, et kaosest peab tegema oma identiteeti. Ma ei usu, et korratus, kuhjumine ja pidev ülekoormus on loomulik osa elust, millega me peame lihtsalt leppima. Ma ei usu, et see on “lihtsalt meie pere teema”, mida tuleb põlvest põlve edasi kanda.
Mitte selleks, et olla tubli või teistele meeldida – vaid selleks, et sul oleks kergem olla iseendas kohal. Me kõik kanname midagi edasi. Küsimus on, mida me valime edasi kanda.
Korrastamine on valik. Valik taibata, märgata ja hakata ise kujundama oma ruumi – ja oma elu – nii, et see oleks kooskõlas sellega, mida sa tegelikult vajad ja väärtustad.
Kuidas korrastada kogu maja ja hoida loodud korda:
1. Alusta tähendusest, mitte asjadest
Enne kui hakkad korrastama, küsi endalt (või perega koos):
Millist elu me tahame selles kodus elada?
Millised tegevused ja harjumused toetavad meie heaolu?
Mis meid segab? Mis on üleliigne?
See loob fookuse ja aitab otsustada, mida alles hoida ja millest loobuda.
2. Alusta lihtsamast – mitte kõigest korraga
Eduka korrastamise võti on järjepidevus, mitte kiirus. Vali kindel rütm – näiteks üks ala nädalas või 30 minutit päevas. Keskendu korraga ainult ühele ruumile või alale: kapp, riiul, sahtel, kast.
3. Korralooja korrastussammud
Vali väike ala ja tee see täiesti tühjaks – ainult tühi pind toob nähtavale kogu pildi.
Kõik, mis on prügi, on prügi! Korja see kokku ja sorteeri liigiti.
Puhasta tolmust sahtel, kapp, riiul.
Koonda esemed kategooriatesse (nt raamatud, mänguasjad, tööriistad).
Küsi iga asja kohta: Kas see teenib mind täna? Kas see on mulle vajalik või armas? Kas see kuulub siia ruumi (sahtlisse)?
Loobu asjadest, mis ei loo sulle väärtust, mida on topelt või mis ei lase sul hingata.
Sorteeri alles jäävad esemed ja paiguta need loogiliselt – nii, et neid oleks lihtne kasutada.
Märgista kastid või riiulid vajadusel – lihtsus loob kerguse.
4. Kogu pere kaasamine
Igal pereliikmel peaks olema võimalus panustada. Kaasa lapsi vastavalt nende vanusele ning toeta neid oma valikute tegemisel. Anna neile ruumi otsustamiseks – usaldus kasvatab iseseisvust rohkem kui kontroll.
Kui laps saab ise otsustada oma asjade üle ja iga väikest sammu märgatakse, sünnib koostöö. Koos korrastamine ei loo ainult korda – see kasvatab usaldust, oskusi ja enesekindlust.
5. Kuidas hoida loodud korda igapäevaselt
Kui igal asjal on oma koht, on lihtsam korda hoida.
Iga päev 5–10 minutit “korra taastamise” aega (nt enne magamaminekut).
“Üks sisse, üks välja” – iga uue asja saabumisel loobu ühest olemasolevast.
Iga nädal üks väike ülevaatus – kas süsteem töötab, mis vajab kohandamist?
Märka, millal segadus taas tekib – see on võimalus süsteem uuesti üle vaadata.
Ära oota täiuslikkust – piisavalt hea ja rahulik keskkond on eesmärk.
6. Iga asi, millest loobud, vabastab killukese su tähelepanust.
Kui sa ei ole kindel, kas midagi on vaja, või ei suuda veel otsustada, pane see Ajutisse kasti. Lisa kuupäev. Kui 6 kuu või aasta jooksul ei ole sa sealt midagi võtnud, siis sa ei vaja neid esemeid. Ära hoia asju lihtsalt harjumusest. Anna ära. Loobu. Vii minema.
Näiteks: kui su garderoobis on riided, millesse loodad juba kolmandat aastat mahtuda, siis võib-olla on aeg neist loobuda. Hoides neid alles, hoiad ka ruumi kinni. Igal hommikul, kui need riided su silme eest läbi käivad, meenutavad nad midagi, mida sa veel pole teinud – mitte seda, mida sa juba oled saavutanud.
Premeeri end siis, kui eesmärk on saavutatud. See loob tunde, et sa ei loobu millestki, vaid liigud millegi poole. Nii ei ole tegemist mitte pettumusega, vaid teadliku valikuga anda oma ruumile ja kehale selgem tähendus. See ei tekita tunnet, et oled millestki ilma jäänud – vaid näitab, et oled valinud teadlikult ja enda kasuks.
Korrastamine aitab mõista, mida sa päriselt vajad ja väärtustad. Korras kodu ei ole eesmärk omaette, aga segadus ei peaks olema ka vabandus. Et “vahet pole – see on lihtsalt meie pere teema” ei muutuks õigustuseks, miks kaos on okei.
Korralooja usub, et just korras kodus on palju mõnusam koos olla. Rahu on kergem märgata. Ja lastele on lihtsam eeskujuks olla.
Kodu, kus on vähem, võimaldab elada rohkem.
Samm korraga – ja kõik muutub.
Kui tunned, et sinu pere vajab tuge, et kodus süsteem luua, võta minuga ühendust – aitame koos su eluruumi kergemaks ja selgemaks muuta.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-06-18 09:03:382025-10-14 16:43:45Korralooja juhend perele: 6 lihtsat sammu kergema elu poole
Miks ruum ei muutu enne, kui me oleme valmis endaga tõtt vaatama?
Korrastamine pole kunagi ainult kappide tühjendamine ja asjade sorteerimine. See protsess võib tuua pinnale palju enamat. Olen kogenud olukordi, kus kliendi kodus liikudes ja esemeid puudutades muutub õhkkond pingeliseks.
Kaos ei ela ainult kappides. See elab sageli ka meie sees. Korrastamine puudutab alati inimest ennast – tema lugu, mälestusi ja kaitsemehhanisme.
„ Suhe asjadesse võib olla viimane side kellegi, mõne ajahetke või oma varasema minaga.“
Mõni asi pole lihtsalt asi
Esemed ei ole kunagi lihtsalt asjad. Sageli peegeldavad asjad meie mälestusi, identiteeti või isegi kaitset. Kliendi jaoks, kel on ATH, võib kast müügiasjadega olla viis, kuidas endas korda ja kontrolli hoida.
Ostuimpulsid on enamasti viis ärevusega toimetulekuks – lootus tekitada tunne, et tehakse midagi kasulikku või vajalikku. Kui korrastaja selle kasti ära viib, võib see tunduda isikliku rünnakuna, isegi kui see oli eelnevalt kokku lepitud.
Asjad loovad meile turvatunde ja justkui kaitsekihi. See on näiline turvalisus, mille varjus ei pea tegelema oma tegelike tunnetega.
„Kui ma loobun sellest esemest – kes ma siis olen?“
Kui inimene peab otsustama, kas midagi ära visata, pole see alati loogiline otsus. See on emotsionaalne otsus. Kas ma kaotan tükikese endast?
See seletab, miks nii paljud inimesed tahavad korda, aga ei suuda sellega lõpuni minna. Neil pole sisemist vajadust ega kindlust mis toob kaasa asjadest loobumine.
Laps näeb, kui sa pingutad
Peremustreid ei saa ruumist lahutada. Kui ema kogub, sest tema ema elas puuduses, on see ellujäämise mälu. Kui isa ei talu segadust, sest tema lapsepõlv oli kaootiline, on see tema katse hoida sisemist rahu.
Lapsed on selle kõige peeglid. Kui laps kiidab ema vaikselt korrastaja kuuldes, ei ole see lihtsalt armas hetk. See on sõnum: „Ma näen, et sa pingutad.“ Või halvemal juhul: „Ma tunnen, et sa vajad mu toetust, et mitte murduda.“
Korrastaja kohalolu võimendab nähtamatut
See, et korrastamise käigus tulevad esile emotsioonid, on loomulik. Kui inimene sel hetkel nutab, ärritub või tõrjub korrastajat, ei ole see midagi ebatavalist.
Korrastaja võib olla esimene inimene, kelle juures klient tunneb, et tunded on lubatud. Mõnikord aga võib korrastaja kohalolek panna inimese alateadlikult kaitsesse – seisundisse, mis seni on aidanud tal ellu jääda. See võib väljenduda pingelises õhkkonnas, arusaamatustes või ootuses, et keegi tuleks ja lahendaks kõik probleemid tema eest.
Miks korrastajat ei kutsuta – ja miks see otsus võib kõike muuta
Põhjuseid on mitmeid:
Koduhäbi
Uskumus, et „ma peaksin ise hakkama saama“
Hirm, et keegi näeb, kuidas ma tegelikult elan
Erinevad arusaamad sellest, mida üldse tähendab „korras kodu“ – kas see on puhtad pinnad või rohkem hingamisruumi?
Vahel on korrastaja kutsumine ühe pereliikme appihüüd:
„Ma ei jaksa enam. Ma ei saa keskenduda. Ma tunnen, et kodu koormab mind.“
Sellistes olukordades pole korrastamine lihtsalt sorteerimine. See on katse taastada kontrolli, selgust ja turvatunnet. Aga see võib tuua nähtavale ka kõik allasurutud pinged, mis seni on püsinud vaiba all.
“Nii nagu koristades kerkib tolm, nii kerkivad korrastades esile peremustrid, emotsioonid ja rollid.”
Miks korrastaja ei saa (ja ei tohi) kõike lahendada
Korrastaja peab säilitama professionaalsuse ja oma rolli. Märgata – aga mitte sekkuda. Ta ei ole pereterapeut. Ja mõnikord tuleb teha keeruline, ent vajalik otsus: panna protsess pausile või lõpetada koostöö. Et mitte jääda osaliseks milleski, mis vajab hoopis teistsugust tuge.
Kui kodus on kaos, pole see ainult asjade küsimus
Korrastamine on teekond seestpoolt väljapoole. Alles siis, kui ollakse valmis kohtuma oma hirmude, mälestuste ja sisemiste tõrgetega, saab muutuda ka ruum enda ümber.
Mõnikord tuleb enne korda teha paus, võtta aeg maha, et järele mõelda, mida sa tegelikult vajad.
Paus ei tähenda allaandmist. See on teadlik otsus enne järgmist sammu.
“Korrastamine ei alga riiulist. See algab julgusest endale otsa vaadata. Lubada minna sellel, mis on muutunud liigseks. Teha ruumi uuele.”
✦ Soovitus enne korrastamist:
Enne kui alustad korrastamist, küsi endalt ausalt: Mida ma loodan selle kaudu saavutada? Mida ma tegelikult vajan – rohkem ruumi, rohkem rahu, midagi muud?
Kui su siht on selge, on palju kergem teha valikuid, mis viivad sind päriselt edasi.
Kui tunned, et sind takistab julgus alustada, mitte riiulid, võta ühendust – koos leiame tee ruumi, mis toetab sind.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-06-16 09:08:052025-10-14 16:49:43Korrastamine ei alga riiulist, vaid julgusest endale otsa vaadata
Kui kodus on liiga palju asju, siis tekib üsna kiiresti ka tunne, et kõik on segamini. Aga kust alustada?
Hea uudis on: sul ei pea olema suurt plaani, et teha esimene samm korrastuse suunas. Piisab, kui võtad ette just need esemed, mille puhul pole kahtlustki – neid pole sinu elus enam vaja.
Et see oleks lihtsam, panin kokku A4 suuruses nimekirja esemetest, millest saad kohe loobuda. See on täiesti tasuta allalaaditav ja mõeldud selleks, et tekitada esimene hoog ja ruum.
See nimekiri ei sisalda keerulisi otsuseid. Sinna kuuluvad:
katkised ja puuduvate osadega esemed,
vanad kosmeetikatooted,
riided, mis ei sobi ega meeldi,
köögitarbed, millel puudub kaas või funktsioon,
mänguasjad, millest lapsed on välja kasvanud.
Need on asjad, mille puhul ei pea kaua mõtlema – millest loobumine aitab sul kohe tunda selgust ja kergendust.
Küsi endalt:
Kas ma ostaksin selle eseme täna uuesti? Kas see toetab minu elu praegu – või takistab seda?
Korrastamine ei pea olema kurnav.
Vastupidi – see võib olla selgust ja enesekindlust loov tegevus, kui valid õiged stardipunktid.
Kui soovid rohkem tuge, süsteeme või tugevat alust oma kodus (või kontoris), võid julgelt kirjutada – olen siin, et sind toetada. 💬 Konsultatsioon on inspireeriv, hinnanguvaba ja 100% sinu vajadustele keskendunud.
Lae nimekiri alla, prindi välja ja tee esimene liigutus. See on lihtsam, kui tundub. Laadi PDF siit alla
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-05-05 08:27:082025-10-13 18:52:17Loetelu, millest alustada: asjad, millest võid kohe vabalt loobuda
Korrastamise aasta: Kuidas kodu korrastada mõistlikult ja hoolikalt
Uue aasta saabudes on paljud meist täis uusi lootusi ja eesmärke, mille hulgas võib olla ka soov korrastada oma kodu. Kuidas alustada ja milliseid plaane selleks seada? Jagan sinuga mõtteid ja soovitusi selle kohta, kuidas luua kodus süsteeme, mis tagavad mitte ainult visuaalse korra, vaid ka igapäevase funktsionaalsuse.
Tea, et oluline ei ole luua kodust väljanägemist, mis sobiks sotsiaalmeedia piltidele, vaid keskenduda tuleks sellele, et süsteemid toimiksid ja igal esemel oleks oma kindel koht. “Kodu korrastamine ei ole puhtusevõistlus, vaid praktiline lähenemine, mis muudab elu lihtsamaks“.
Taaskasutamine
Üks olulisi soovitusi on mitte kiirustada uute asjade ostmisega, vaid vaadata üle olemasolevad ressursid. Enamikul meist on kodus juba olemas karbid, purgid ja kastid, mida saab suurepäraselt taaskasutada. Seega on esimene samm kodu korrastamisel olemasolevate vahendite läbivaatamine ja nende mõistlik kasutamine.
Süsteemid
Kodukorraldus ei tähenda värvikoordineeritud riidekappe ega kõige moodsamate maitseainepurkide omamist köögis. Pigem peaks keskenduma süsteemidele, mis tagavad esemetele lihtsa ligipääsu ja loovad igapäevaelule struktuuri. Oluline on, et sul oleks ülevaade sellest, kus asjad asuvad, mitte see, kui kaunilt need välja näevad.
Korras kodu ei eelda rikkust
Julgustan mõtlema sellele, et korras kodu ei nõua suuri investeeringuid dekoratiivsetesse korraldusvahenditesse. Korras kodu võib olla tagasihoidlik ja hubane, ilma et peaksid muretsema kaunite karbikesade pärast. Seega ei ole vaja muretseda selle pärast, et korras kodu nõuab rikkust või kalleid tarvikuid.
Mõtteviisi muutus
5 soovitust korrastamise aasta alustamiseks:
Praktiline korrastus: Keskendu süsteemidele ja praktilistele lahendustele, mitte pelgalt visuaalsele korrale.
Taaskasutus enne ostlemist: Vaata üle olemasolevad ressursid ja kasuta neid enne uute korraldusvahendite soetamist.
Funktsionaalsus on võti: Loo süsteemid, mis tagavad igapäevaelu sujuvuse ja mugavuse.
Korras kodu ei nõua ilusaid vahendeid: Ära muretse ilusate asjade pärast, vaid keskendu sellele, et kõik oleks korralikult paigutatud. Sea eesmärgiks, et sul on iga asi omal kohal.
Mõistlik ja hubane: Korras kodu võib olla tagasihoidlik, kuid see peab olema sinu jaoks mugav ja funktsionaalne.
Alustades uut korrastamise aastat nende märksõnade ja soovitustega, võid luua kodu, mis mitte ainult ei näe hea välja, vaid toetab ka igapäevast elukorraldust ja heaolu.
Mis on esimesed soovitused, kuidas aastat korrastamisega alustada?
1. Enneta ja planeeri:
Alusta korrastamist mõtteviisiga, et soovid teha jätkusuutlikke muutusi oma igapäevaelus.
Sea endale selged eesmärgid ja prioriteedid, et teada, millele keskenduda.
2. Väikeste sammudega:
Ära ürita korraga kogu elu ümber pöörata. Alusta väikeste sammudega ja keskendu ühele valdkonnale korraga.
Vali mõni konkreetne tuba või valdkond, kus soovid esimesena korrastust tuua.
3. Puhasta ja sorteeri:
Enne uue korrastamise aasta algust tee põhjalik puhastus. Vabane asjadest, mida sa tegelikult ei vaja.
Sorteeri esemed vastavalt sellele, kas neid on vaja säilitada, annetada või ära visata.
4. Loo süsteemid:
Mõtle läbi, kuidas saaksid luua süsteeme ja korraldust, mis toetavad igapäevaelu.
Pane paika kindlad kohad esemetele ja loo märgistused, et hõlbustada asjade leidmist.
5. Taaskasutamine enne ostmist:
Enne uute korraldusvahendite ostmist vaata üle, kas sul on juba kodus olemas asjakohased karbid, purgid ja kastid.
Taaskasuta olemasolevaid ressursse, et mitte ainult säästa raha, vaid ka toetada jätkusuutlikku elustiili.
6. Funktsionaalsus eelkõige:
Keskendu süsteemide loomisele, mis tagavad asjadele lihtsa ligipääsu ja igapäevaelu sujuvuse.
Mõtle, kuidas korraldus aitab sul igapäevaselt aega säästa ja stressi vähendada.
7. Korrasta süsteemselt, mitte kosmeetiliselt:
Ära keskendu pelgalt välisele korrale. Oluline on, et süsteemid toimiksid, mitte et kõik välja näeks visuaalselt perfektne.
Mõtle, kuidas saaksid oma elukeskkonda kujundada selliselt, et see toetaks sinu igapäevaseid vajadusi.
8. Järjepidevus on võti:
Korrastamine ei ole ühekordne tegevus. Loobu ideest, et kõik peab olema kohe ideaalselt korras.
Säilita järjepidevus ja tee korrastamisest harjumus, pöörates tähelepanu ka väiksematele muudatustele.
Alusta uut korrastamise aastat teadlikult ja mõõdetud sammudega. Oluline on mitte ainult luua korrapärasust oma füüsilises keskkonnas, vaid ka toetada vaimset heaolu. Korrastamine peaks olema protsess, mis toob ellu selgust, lihtsust ja rõõmu.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2024-01-08 10:32:552025-11-05 08:33:19Kodu korrastamine mõistlikult ja hoolikalt
Kui kõike on liiga palju
Kasulikku lugemistKas korrastamine võib olla teraapiline?
Kasulikku lugemistKuidas hakata kodu korrastama?
Kasulikku lugemistMiks korrastamine on ebamugav – ja miks see ongi hea
Kasulikku lugemist