Tag Archive for: motivatsioon

Mida tähendab korrastamine, kui su ajus on avatud juskui 20 vahelehte korraga?

Foto: Shutterstock

Oled sa tundnud, et alustad midagi, aga juba paari minuti pärast oled mõtetega kuskil mujal? Et kõik tundub korraga tähtis ja päeva lõpus on tunne, et midagi pole valmis?

See on tunne, mida ma tean liiga hästi – sest mul on ATH.

Ja ometi olen ma korrastaja, kes aitab teistel luua süsteeme ja korda. Just see kombinatsioon ongi minu tugevus: ma ei räägi korrastamisest teoorias, vaid läbi omaenda kogemuse. See on minu elu.


Kui aju töötab nagu 20 avatud vahelehte

See tähendab, et:

  • Mõtted hüppavad pidevalt ühest teemast teise. Alustan midagi, aga juba mõne minuti pärast olen uuel rajal. See võib olla põnev, aga lõpuks kurnav, sest ükski asi ei saa valmis.
  • Taustal jookseb pidev sisemonoloog, mis ei vaiki. Isegi siis, kui tegelen ühe ülesandega, meenub korraga kümme muud asja. Justkui oleks peas vali taustamuusika.
  • Aju tuletab pidevalt meelde arveid, nõudepesu, vastamata meile. Ka puhates hüppab pähe mõni tegemata asi ja rahulikku hetke ei tekigi.
  • Otsustamine võtab tohutult energiat. Küsimus ei ole selles, et ma ei tea, mida teha – pigem selles, et kõik tundub korraga kõige olulisem.
  • Ükski tegevus ei anna täielikku rahuldust. Isegi siis, kui midagi ära teen, tundub, et kõik muu on ikka pooleli.

See tunne on mulle liigagi tuttav – kogu aeg justkui mitmes suunas korraga, aga mitte kusagil lõpuni kohal. Aga teadmine, et see ei ole laiskus, vaid minu aju tööviis, on juba iseenesest vabastav.

Tänaseks ei ole mul enam 20 vahelehte peas. Mul on korraga ehk 7–8. Ja mu arvuti töölaual on äärmisel juhul 8–10 ikooni – mitte rohkem. Need väikesed piirid, mille olen ise endale seadnud, hoiavad mu fookust ja annavad hingamisruumi.


Igapäevased hetked, mis seda kõige paremini näitavad

Pesumasin jääb käivitamata, sest köögis ootab nõudepesu.
Nõudepesu jääb pooleli, sest telefon hakkab helisema.
Telefonikõne katkeb, sest ekraanile hüppab Messengeri teade.
Vestlus jääb pooleli, sest keegi küsib süüa.

Ja nii päev möödub – ühest katkestatud tegevusest teise. Õhtul tunned, et oled jooksnud ringi, aga tulemust ei ole. Kõik tundub korraga tähtis ja peas kumiseb: „Teised saavad hakkama, miks sina ei suuda?“

See ei ole saamatus. See on lihtsalt teistsugune ajumuster.


10 viisi, kuidas ATH segab korrastamist (ja mida sellega ette võtta)

Kui aju töötab pidevas hajevil olekus, siis ka kõige lihtsamad korrastustoimingud võivad olla keerulised.

Need on 10 kõige sagedasemat takistust:

  1. Pidev edasilükkamine. „Ma teen seda hiljem… homme… kui mul rohkem energiat on.“ Ja nii mööduvad päevad.
  2. Olulise ja ebaolulise eristamise raskus. Kõik tundub sama tähtis – arved, nõudepesu, vastamata kirjad, laste kooliasjad, tööülesanded, külmkapp, koer, külalised, isegi omaenda söök ja uni.
  3. Meeleolu langus. Kui tuju on nullis, tundub ka väike ülesanne ületamatu.
  4. Motivatsiooni kõikumine. Täna hoogne koristus, homme täielik null. Püsivat joont on raske hoida.
  5. Tähelepanu hajub. Alustad kapi korrastamist, aga raamat laual tõmbab tähelepanu. Raamat viib arvutisse, arvuti sotsiaalmeediasse… ja kapi koristus jääb pooleli.
  6. Asjade lõpetamise raskus. Tekib mitu pooleli olevat hunnikut, aga ükski neist ei saa lõpuni tehtud.
  7. Ajataju puudumine. Arvad, et ülesanne võtab 5 minutit, aga kulub tund – või vastupidi.
  8. Perfektsionism. ATH-ga võib iga ülesanne tunduda „kõik või mitte midagi“. Kui ma ei saa teha ideaalselt, siis on lihtsam üldse mitte alustada. See tähendab, et isegi lihtne sahtli korrastamine võib jääda tegemata, sest peas tekib tunne: „Kui ma juba teen, siis peab kogu tuba korras olema.“ Perfektsionism ei lase näha väikseid samme kui piisavat võitu.
  9. Ülekoormus. Iga tuba ja iga tegemata asi jookseb korraga peast läbi – köök, elutuba, esik, kapid. Kõik tahab tähelepanu, aga just see halvab ja takistab alustamist.
  10. Enesekriitika laviin. „Ma olen laisk. Ma ei saa hakkama.“ See sisemine hääl tapab julguse veel enne, kui alustad.

Need ongi need nähtamatud takistused, mis panevad tundma, et korrastamine on ületamatu. Tegelikult pole probleem mitte sinus kui inimeses, vaid selles, kuidas aju töötab.


Korrastaja ja ATH – vastuolu või hoopis supervõime?

Olen õppinud professionaalseks korrastajaks – aitan inimestel luua süsteeme ja selgust oma kodus ja elus. Ja samal ajal elan ma ise koos ATH-ga.

See tähendab, et ma ei ole immuunne nende samade karide suhtes, millest just kirjutasin. Minu peas on ka vahel need vilkuvad vahelehed. Ka mina olen edasilükkaja, lasen end kergesti segada ja jätan asju pooleli.

Aga erinevus on selles, et nüüd, kui olen oma eripärast teadlik, olen õppinud nendega teadlikult tööd tegema. Olen loonud endale süsteeme ja õpin neid pidevalt kohandama.

Ja see ongi minu supervõime. Ma mõistan väga hästi, mida tähendab elada korrastamata peas ja korrastamata ruumis. Olen alati uskunud, et korrastamine ei ole ainult asjade kokku panemine, vaid hoopis teadmine, miks sa midagi teed. Ma pakun lahendusi, mis on mind ennast aidanud.


Mida teha, kui korrastamine tundub võimatu?

Kui su aju töötab nagu pidevalt vilkuv brauser, siis korrastamine ei saa olla täiusliku kodu saavutamine. Selle asemel tähendab see:

  • Süsteemide loomist. Mitte ilu pärast, vaid selleks, et aju ei peaks igat sammu meeles hoidma. Kui igal asjal on oma lihtne koht, saab aju puhata.
  • Ühe vahelehe korraga sulgemist. Mitte „korista kogu kodu ära“, vaid „pane nõud masinasse“. Väike samm, mis annab rahu ja jõudu edasi liikuda.
  • Prioriteetide seadmist. Küsimus: Mis on kõige olulisem asi, mida ma praegu ära teen?
  • Enesekaastunnet. See ei ole laiskus ega läbikukkumine, vaid teistsugune viis maailma kogeda.

Minu kogemus

Kui ma sain teada, et mul on ATH, muutus mu elu palju selgemaks. Ma mõistsin, miks mingid tegevused, sealhulgas ka korrastamine, ei tundunud mulle kunagi sama lihtsad kui teistele.

Tegelikult õpin ma siiani. See ongi mu igapäevane taust. Aga olen õppinud olema enda vastu leebem – näiteks siis, kui ma kohe oma autovõtmeid ei leia.

Selle asemel olen loonud endale süsteeme – lihtsaid, loogilisi ja visuaalseid –, mis aitavad mul sulgeda üleliigseid brausereid. Mul ei ole enam vaja meelde jätta, kuhu dokument panna või kus akupank parasjagu on.

Mul on vähem asju. Vähem ikoone arvuti töölaual. Vähem segajaid. Ja palju rohkem hingamisruumi.

Iga kord, kui ma teen ühe väikese sammu, sulgub mu peas üks vilkuv vaheleht. Ja läbi nende väikeste taipamiste on mul endal palju lihtsam ja parem hingata.


Sinu järgmine samm

Proovi lihtsat harjutust: vali üks asi, mis on su peas ammu „vilkunud“ – olgu see siis nõudepesu, üks riidehunnik või ühe kapi riiul. Tee see üks asi lõpuni ja märka, mis tunne pärast on.

See ongi ühe vahelehe sulgemine.
Ja iga suletud vaheleht loob sinu pähe natuke rohkem ruumi – kergemaks hingamiseks, selgemaks mõtlemiseks ja rahulikumaks eluks.

Kokkuvõtteks

ATH ja korrastamine ei ole vastuolus. Jah, tähelepanuhäire võib muuta kodu korrastamise ja igapäevaste süsteemide loomise keeruliseks. Aga see ei tähenda, et kord ja selgus oleks kättesaamatu. Vastupidi – just lihtsad korrastamise nipid, väikeste sammude haaval tehtud tegevused ja enda vastu leebe suhtumine aitavad elada rahulikumat elu ka siis, kui peas on korraga „20 avatud brauserit“.

Kui sul on ATH, siis tea: sa ei ole üksi. Korrastamine tähelepanuhäirega ei pea olema täiuslik, vaid piisavalt hea, et toetada sinu igapäevaelu. Iga suletud „vaheleht“ – olgu see nõudepesu, kapi korrastamine või arvuti töölaua ikoonide vähendamine – on samm kerguse ja vabaduse poole.

See postitus on kasulik sulle, kui otsid tuge või ideid teemadel ATH ja korrastamine, tähelepanuhäire ja kodukoristus või tahad teada, kuidas korrastada kodu väikeste sammudega. Olen jaganud oma kogemust, rääkinud edasilükkamisest, perfektsionismist ja motivatsiooni kõikumisest ning toonud välja, miks süsteemide loomine kodus on nii oluline.

Kui sul on tähelepanuhäire ja kodu korrastamine tundub keeruline, tea, et sa ei ole üksi. Lihtsad ja loogilised süsteemid, mis vähendavad segadust, aitavad igapäevaelu kergemaks muuta. Korrastamine ATH-ga ei pea olema täiuslik – piisab väikestest sammudest, mis loovad rohkem ruumi, selgust ja hingamisvabadust.

Kodu, kus kõik osalevad

Kodutööde jaotamine on sageli perekondades pingeallikas. Näiteks võib üks pereliige tunda, et tema teeb suurema osa tööst, samas kui teised ei märka oma osa vajalikkust. Sellised olukorrad võivad põhjustada stressi ja tülisid, eriti kui ootused pole selgelt väljendatud või ülesanded on jaotatud ebaõiglaselt. Igaüks soovib, et kodu oleks puhas ja korras, kuid tihti langeb suurem osa vastutusest ühe pereliikme õlgadele. Kuidas aga kaasata kõik pereliikmed, alates lasteaialapsest kuni teismeliseni, kodutöödesse? Siin on praktiline juhend, mis aitab perekonna kodutööde jagamisse kaasata ja sellest lausa mängulise harjumuse kujundada.

1. Alusta suhtlemisest

Kodutööde jagamise eelduseks on avatud suhtlus. Arutage, mida “korras” kodu tähendab teie pere jaoks, sest kõigil võivad olla erinevad puhtusenormid. Kompromissideni võiks jõuda, leppides kokku minimaalsetes standardites, näiteks millal peaks teatud töö olema tehtud, ja jagades vastutust nii, et see arvestaks iga pereliikme tugevusi ja eelistusi. Näiteks võib üks pereliige hoolitseda koristamise eest hommikuti, teine õhtuti, või jaotada ülesanded ruumide kaupa. Rõhutage, et kodutööd on meeskonnatöö ja igaühe panus on oluline.

Nõuanne: Kui nimekirja koostamine tundub keeruline, võib alustada lihtsamatest ülesannetest. Näiteks leppige kokku ühised standardid, nagu “nõud pestakse igal õhtul” või “põrand pühitakse kaks korda nädalas”. Lisaks võiks kokku leppida, et igaüks paneb oma nõud pärast sööki nõudepesumasinasse. Samuti võib ülesandeid mitmekesistada, näiteks jagades koeraga jalutamise päevad pereliikmete vahel. Kui keegi ei jõua oma ülesannet täita, võiks arutada, kas vahetatakse ülesandeid või aidatakse vajadusel teineteist.

2. Selgitage ootusi ja jagage konkreetseid ülesandeid

Sageli tekib segadus, sest ootusi ei ole piisavalt selgelt väljendatud. Kui soovite, et keegi koristaks köögi, selgitage täpselt, mida see hõlmab – kas ainult nõude pesemist või ka tasapindade puhastamist ja põranda pühkimist. Kirjeldage selgelt iga ülesande piire ja kvaliteedi ootusi, et vältida pettumust.

Nõuanne: Kui visuaalse tabeli koostamine tundub liiga aeganõudev, võite kasutada lihtsamat alternatiivi, näiteks kleepida köögi seinale nimekirja põhiülesannetest ja nende sooritamise aegadest. Taimeri kasutamine võib motiveerida, määrates konkreetse aja töö lõpetamiseks. Selgelt märgitud ajapiirangud aitavad vältida ülesannete venimist ja hoiavad pereliikmete energiataset. Ka vaid 10-15 minutit igapäevaseid töid võib anda märkimisväärse panuse kodu korrashoidu.

Digitaalne lahendus: Kaaluge kodutööde jagamist Google kalendris või muus planeerimisrakenduses. Kalendrisse saab märkida tööde sooritamise tähtajad ja vastutajad, mis lihtsustab jälgimist. Lisaks võib kasutada jagatud vestlusplatvorme, nagu WhatsApp või Trello, kus saab jagada juhiseid ja tööde edenemist. Näiteks võib Trellos olla igaühele oma nimega veerg, kus ülesanded liiguvad “tegemata” kategooriast “valmis” kategooriasse, mis annab selge ülevaate tööde edenemisest.

3. Kohanda ülesanded vastavalt vanusele

Kodutööd peaksid olema iga pereliikme jaoks sobivad ja eakohased. Lasteaialapsele on oluline esmalt näidata ja õpetada, kuidas töid teha, samas kui teismelisega saab kokku leppida kindlates vastutusalades.

Nõuanne lasteaialapsele: Tee koristamisest mäng. Koristage koos ja korraldage “värvide sorteerimine”, kus laps peab leidma ja paigutama kõik sama värvi mänguasjad ühte kasti. See arendab nii korrastamist kui ka värvitundmist. Koristage koos ja korraldage “aardejaht”, kus iga ülesande täitmine viib lähemale preemiale. Selgita lapsele, et igal asjal on oma koht ja et mänguasjad vajavad samuti oma “voodit”.

Nõuanne teismelisele: Koosta koos temaga nädalaplaan, kus ta valib ise sobivad kodutööd. Näiteks võib ta hoolitseda oma toa korrashoiu, aidata nõude pesemisel või prügi sorteerimisel. Samuti võib ta võtta vastutuse lihtsamate toidukordade valmistamise või pesu kokkupanemise eest. Arutage tööde mahtu ja ajakulu, et ootused oleksid selged ja realistlikud. Lepi kokku tööde valmimise tähtajad, kuid anna teismelisele vabadus otsustada, millal need tehtud saavad. See arendab vastutustunnet ja enesejuhtimise oskust.

4. Motiveerige ja tunnustage

Motivatsioon on edu võti. Tunnustage iga pereliikme panust, olgu nad väikesed või suured. Väiksematele lastele sobib näiteks rõõmus kiitus või väike preemia, nagu lisaminutid lemmiktegevuseks. Teismelistele võib olla motiveeriv, kui tunnustate nende iseseisvust ja vastutustunnet, näiteks kiites nende isikliku panuse eest või andes neile suurema sõnaõiguse pereotsustes. Rõhutage, et kodu korrashoid on kogu pere ühine panus ja loomulik osa igapäevaelust, mitte eraldi pingutus. Preemiad võivad olla väikesed ja lihtsad, kuid kindlasti märgake igaühe panust.

Nõuanne: Kui punktisüsteemi rakendamine tundub keeruline, proovige alternatiivseid motiveerimisviise. Näiteks võite pidada “tänupäevikut”, kuhu kirjutate igaühe panuse üles, või korraldage kord nädalas “kiituse ring”, kus iga pereliige saab teisi tunnustada. Premeerige pereüritustega, nagu ühised väljasõidud, kino- või mänguõhtud.

5. Perekoosolekud ja konfliktide lahendamine

Kui perekoosolekud tunduvad keerulised, proovige leida loomulikke viise avatult suhtlemiseks. Vestelge iga pereliikmega individuaalselt, selgitades ootusi ja kuulates nende muresid ning ettepanekuid. Perekoosolekud, kui need hästi toimivad, on suurepärane viis eesmärkide seadmiseks ja ühiste otsuste tegemiseks. Ka ühised õhtusöögid või hommikusöögid on sobiv aeg arutada päeva tegemisi ja sõlmida kokkuleppeid. Konfliktide korral keskenduge lahenduste leidmisele, mitte süüdistamisele.

Kodutööde jagamine ei pea olema tüli allikas. Oluline on avatud suhtlus, selged ootused ja motiveeriv keskkond. Pea meeles, et inimesed on erinevad – nende ootused, harjumused ja taluvuspiirid võivad erineda. Lapsed õpivad eeskujust, seega näidake neile, kuidas meeskonnatöö aitab saavutada ühist eesmärki.

Tihti tunnevad pereemad stressi, kui mees või lapsed ei osale kodutöödes nii, nagu nemad ootaksid. Probleemi juur peitub aga sageli selles, et ootused ei ole selgelt väljendatud. Gordoni meetod probleemide lahendamisel soovitab küsida, kelle probleemiga on tegu – see aitab leida sobiva lahenduse. Kui mõni kodutöö tulebki endal kiiremini ja paremini välja, siis aktsepteeri seda ja tee see ise. Samas on oluline hoida avatud suhtlust ning arvestada pereliikmete eripärasid. Ka järjepidevus on oluline – isegi 10-15 minutit igapäevaseid töid võib anda märkimisväärse panuse.

Me kõik soovime kodu- ja turvatunnet, kus end hästi tunda ja akusid laadida. Koduste tööde jagamine loob kodu, kus kõigil on hea ja meeldiv olla.

Kodu, kus iga pereliige tunneb end kaasatuna ja muutub ka igapäevaelu lihtsamaks!